Küsimus, kas ja kui palju jootraha jätta, painab ilmselt igat restorani külastajat. Kui jootraha on tänu suurepärase elamuse eest, siis mis hinnasildi sa sellele paneksid?
Maksetehnoloogia ettevõte Paynt viis Balti riikides läbi uuringu, millest selgus, et Eesti kohvikutes ja restoranides makstakse hea teeninduse eest kõige sagedamini kaks kuni viis eurot jootraha.
Eelmise aasta lõpus uuringufirma Nortstati tehtud küsitluse tulemustest selgus aga, kui palju jootraha Eesti elanikud teeninduse eest jätavad. Kõige populaarsem vastus, mille valis 21 protsenti vastanutest, on kaks kuni viis eurot, sõltumata tellimuse koguarvest. Ka Lätis ja Leedus oli see kõige sagedamini valitud vastus. 17 protsenti vastanutest Eestis ütles, et jätavad jootrahaks kümme protsenti tellimuse koguarvest. Lätis ja Leedus oli see arv suurem, vastavalt 21 ja 23 protsenti. 18 protsenti Eesti elanikest avaldas, et ei kipu kohvikutes ja restoranides üldse jootraha jätma.
Uuringu tulemused näitasid veel, et naised (26 protsendil juhtudest) jätavad sagedamini jootrahaks kaks kuni viis eurot võrreldes meestega (15 protsendil juhtudest). Vastupidine olukord on aga kogu arvest 10 protsendi suuruse jootraha jätmise puhul – seda teeb 19 protsenti meestest ja 15 protsenti naistest.
Tallinna vanalinnas teenindajana töötav Marko (nimi muudetud, toimetusele teada) nendib, et jootrahakultuur ei ole midagi kivisse raiutut, komme jootraha jätta oleneb kultuuriruumi taustast ning on tema silmis pigem subjektiivne.
Marko sõnul eeldavad kliendid:
- jootraha on juba arvesse sisse arvutatud,
- vahet pole, kas ma jätan, niikuinii läheb kõik jagamisele,
- «Olgu, ma siis jätan,» ja siis jäetakse 10 senti – raha on raha.
See kui helde käega jootraha jäetakse sõltub Marko silmis inimese empaatiast ja südametunnistusest. «Mul on pigem tunne, et kõik see sõltub sellest, kas sa austad enda ümber olevaid inimesi ja nende tegusid,» annab ta tõele au.