:format(webp)/nginx/o/2024/02/02/15864171t1h918a.jpg)
Eelmise aasta jaanuaris sai Eesti pere uudise, et majja on oodata uut ilmakodanikku. See andis omakorda motivatsiooni ja tõuke kodu uuenduskuuriks. Ajahambale kenasti vastu pidanud nõukaaegne maja vajas nagu peregi uut lehekülge ja peatükki, millest alustada.
«Olime ka varem sellekohaseid mõtteid mõlgutanud, kuid siis jäi see vaid ideede ning unistuste tasandile. Veebruaris alustasime ning veel novembris paigaldasime viimaseid liiste. Garderoobi ootame veel,» märgib pereema Meriliis.
Meriliis meenutab, et remonttöödega alustades olid plaanid lihtsad ning tee eesmärgini paistis siis veel lühike. «Hakkasin ideid ammutama Pinterestist, sisustusgruppidest, ajakirjadest – igalt poolt. Järjest enam sai selgeks, et ilusa terviku saamiseks remondime koridori, elutoa-köögi, trepihalli. Värskendamist vajas ka tualettruum ja vannituba,» kirjeldab ta.
Üsna pea mõisteti, et tööde maht võib kujuneda oodatust suuremahulisemaks ning seetõttu otsiti asjatundlikud ehitusmehed, kes panustaksid laitmatule tulemusele. Etteruttavalt võib öelda, et nii ka läks.
«Lammutustöödes kasutasime oma käte osavust ning välja said lõhutud põrandaplaadid, laminaat, lagi ja köögimööbel. Nüüd oli pilt armetum kui kunagi varem. Seinte puhastusprotsess oli keeruline, sest kipsplaatidel oli seinakate ja mõnes kohas tapeet, mis oli üle värvitud. Palju ebatasasusi ja viltu jooksvaid nurki,» selgitab ta.
/nginx/o/2024/02/02/15864179t1h2c6f.jpg)
Tegijad andsid endast parima ning pooleteise kuu pärast olid perel ilusad, siledad, valgeks võõbatud seinad. Värvitud seintest tuli aga edasi liikuda põranda ja lae juurde.
«Kööki, koridori, vannituppa ja tualettruumi leidsime õnneks suhteliselt ruttu sobivad plaadid ning heade oskustega plaatija. Plaaditud põrand hakkas järjest enam mingit üldpilti lubama, nüüd oli aeg köögile lahendusideid otsida, et planeerimisfaasiks oleks mingi pilt olemas,» kirjeldab Meriliis.
Seinte puhastuse eel oli pere valiku ees, kas lõhkuda vana kipsplaat välja või puhastada vana. Õnneks otsustati viimase kasuks. See vähendas tolmu ja sodi, ent nõudis oodatust rohkem tööaega.
«Vana köögimööbli võtsime lahti ja viisime maakoju, kuhu see ideaalselt sobitub. Vannitoa, tualeti ja keldrikorrusele minevad uksed lasime uuesti värvida ja kirsiks tordil panime ustele uued mustad lingid,» räägib Meriliis.
Vannitoa ja tualeti plaaditud seinad värvis pererahvas üle, kuid põrandad otsustati välja lõhkuda, et asendada need köögi- ja esikupõrandaga sarnaste plaatidega.
«Esikus oleva jalanõude riiuli ja nagi lasime samuti uuesti üle värvida ning musta värvi mööbel haakus uskumatult hästi heleda esikuga,» kirjeldab Meriliis õhinal.
Meriliis meenutab, et kõige suuremat tööd ja planeerimist nõudis uus köök, arvestada tuli asjadega, mis olid pere kontrolli alt väljas: aken, suurem külmkapp, puittala, nurk, vesi ja äravool.
«Olin paberile kritseldanud mitmeid variante, paika loksus paigutus siis, kui mööbli valmistaja tuli ise kohale, kuulas ära meiepoolsed ideed ning pakkus omapoolseid trendikaid ja käepäraseid lahendusi,» räägib ta.
Oodata tuli kaks kuud ning juuli lõpuks oli köök paigas. «Nüüd said kivimehed mõõta tööpinna, selletaguse ning aknalauad. Kahe nädala pärast paigaldati kivi ning köök oli valmis. Jäime väga rahule ning eriti tegi meele heaks vitriinkapp, mis väga hästi meie avatud elutuba-kööki sobitus,» annab Meriliis tõele au.
Suurt peavalu ja ootamatusi valmistas trepp, mille valmimisaasta jääb Meriliisi hinnangul ilmselt maja ehitusaastaga samasse kategooriasse – 1971.
/nginx/o/2024/02/02/15864181t1h5968.jpg)
«See oli kaetud laminaadiga ning mõtlesime palju, kuidas seda üheks tervikuks siduda. Lõpplahenduse ja teostuse tegi elukaaslane, kulus palju aega ja kannatust, kuid tulemus oli seda väärt,» kiidab Meriliis.
Lae maha võtmisel tutvus aga pere nõukaaegse soojustusmaterjaliga, mis laudade vahelt kaela pudenes, tuues endaga kaasa veelgi enam tööd, et sellest vabaneda.
«Loomulikult oli alla arvestust maja elektrisüsteem, mille korrastamisele vist kulus küll kuid. Eriti hull oli olukord ülemisel korrusel, mis kaks aastat tagasi remondi käigus sai uuendatud,» ütleb Meriliis.
Tagantjärele vaadates leiab Meriliis, et uuenduskuuriga võib enam kui rahule jääda. Koduremont kulges rahulikult ja etapiti, perepead jõudsid kõiges kokkuleppele ning olid mõlemad tulemusega rahul.
«Eriti rahul oleme lagede lahendusega. Pinglagi on ikka veatu ning mis kõige olulisem, lihtne ja kiire paigaldada. Kes ei tea, see arvab, et on kipslagi,» avaldab ta.
Palju kiidusõnu ja imestust on pälvinud ka pere uus köök. Perepeade lemmikküsimus keerleb lumivalge köögi puhtuse ja hoolduse ümber: kuidas seda lumivalget kööki küll koristada jõutakse?
«Tegelikkuses on valget kööki väga lihtne hooldada, seda hõlbustab kivist valmistatud tööpind ja selletagune. Kivi on küll kallis, aga kindlasti soovitame kõigile, kes valiku ees,» kinnitab Merillis.
/nginx/o/2024/02/02/15864190t1h2270.jpg)
Väga palju kiidusõnu on saanud ka pere põrand, mida andis kuu aega valida. Otsus langes lõpuks veekindla laminaadi kasuks, mida on lihtne puhastada ning mis ei karda ka kraapimist. «Olen rahul värvitoonidega, mis jäid domineerima – valge, must ja hall. Heledas toas on nii lihtne muutusi sisse tuua, iga värviline aksessuaar või taim loob teise fooni ja ei teki väsimust,» lisab Meriliis.
Ma leian, et tehtule võime julgesti 4+ hindeks panna, lisaks palju kogemust järgnevateks tegemisteks. Eks iga remonditöö nõuab raha, õnneks ei ole meie summeerimisele keskendunud, sest see võib pärssida edaspidist remondi motivatsiooni. Köök on meil olemas, vast suurem kulu sai tehtud.
Teised ajakirjad :format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)