HEA ELU TEEJUHT ⟩ Nagu siil udus

Multifilm «Siil udus». Foto: Wikimedia Commons

Paljude lemmikmultikas on «Siil udus». Seda mäletavad heldimusega mitte ainult sovetipõlvkonna inimesed, vaid ka animaeksperdid üle maailma: 1975. aastal Sojuzmultfilmis valminud teos on valitud maailma parimaks multifilmiks. Mäletate: vapper siilipoiss asutab, matkapaun seljas, karule külla minema. Aga ilm on udune ja teel ekseldes terendavad siilile mitmed hägusalt määratletavad olendid, mis tekitavad ebakindlust ja isegi hirmu. Siil lõpetab udus kobamise ning laseb end jõevoolul lihtsalt edasi kanda, kuni taevas selgineb ja sõber karu saab lõpuks oma moosipurgi kätte.

«Ma tunnen end nagu siil udus,» öeldakse, kui tahetakse edasi anda hägusat peataoleku tunnet. Suurem osa inimesi on arvatavasti seda uneskõndija tunnet kogenud. Mõtted hulbivad aeglaselt, jõudmata eriti kuhugi välja, õiged sõnad ei tule meelde. Ümbritsev kaotab oma selged piirjooned, olevik ähmastub. Mida ma öelda tahtsingi?

Mõtete umbejooksmise tunnet, hajameelsust, vaimset ja füüsilist uimerdamist saab eesti keeles mitut moodi väljendada: nagu munas kana, pea pulki täis, nagu puuga pähe saanud. Meedikud kasutavad sellise seisundi kohta väljendit «ajuudu» ehk teadvuse hägustumine.