Tänase sõbrapäeva puhul soovin jagada lugu oma parimast sõbrast, nüüdseks 32-aastasest pimedast vanakesest Moskast. Hobusest, kes muutis minu elu.
Seda lugu ei ole lihtne kirja panna, sest kohe kipuvad pisarad silma ja meel läheb tänutundest härdaks. Just nii ilus ja sügav, kirjeldamatult eriline on selle hobuse roll minu suureks kasvamise ja inimeseks kujunemise loos. Hea ja natuke uskumatu on see, et mu armas Moska, pärisnimega Moskito, on endiselt minuga. Elus ja hoitud, kuigi pime nagu öö ja inimese elukaarde ümber arvestatult juba pea sada aastat vana.
Vaata ka videot: