ABBA on üks menukamaid bände maailmas, mille tiitlite arv võrdub nende loominguga – lõputu! Bänd, mille iga laul on hitt, vallutab muusikamaailma ka tänasel päeval – 50 aastat hiljem, pärast nende esimest tähelendu Eurovisiooni lauluvõistlusel lauluga «Waterloo». Käisin legendaarse ansambli sünnimaal Rootsis kohapeal, et uurida nende fenomeni. Ja sekka süüa ka rootslaste klassikalisi lihapalle ja semla'sid.
2013. aastal avati Stockholmis rootslaste rahvusaardele ABBA-le pühendatud muuseum. Olin sellest lugenud ja kuulnud palju – ainult positiivset! Muuseumi interaktiivsus, karaokeruumid, vaat et käega katsutavad originaalkostüümid! Telefon, mis võib igal hetkel heliseda (helistada saab sellele ainult ABBA liige), ülimalt maitsekalt kujundatud ruumid ning tohutult palju head muusikat iga nurga peal. Kuidas saabki teisiti! Olin ainuüksi nendest arvustustest sillas.
Rootsi minek juba ise on tore ettevõtmine. Meenuvad põhikoolis klassiga ette võetud kruiisid, kus rõhk oli pigem kohalikul laevakultuuril – söö-palju-jaksad bufee, välismaakommid (ei, ma ei räägi nõukaajast! Laeva peal müüakse tõesti komme, mida ei saa Eestist, vaid ainult Rootsist ja Soomest) ja muidugi tantsi ja mölla nii nagu üks tõeline dancing queen (tantsukuninganna – toim).
Peab tõdema, et miski pole põhikooliajaga muutunud. Kruiis on sama vahva ja põnev kui 10 aastat tagasi. Vaat et isegi lõbusam, kuna Tallink on hoolitsenud väga hästi selle eest, et igale maitsele oleks midagi.
Olgu selleks kabaree või Eurovisiooni šõu, mõnusalt käre blues, hoogsalt tantsutav laevabänd Fairplay, lustakas lasteprogamm, džäss klaveribaaris või hoopiski naerutav püstijalakomöödia – tõestus, et iga maitse leiab tõesti endale midagi meelepärast.
Suure püstijalakomöödia ehk stand-up'i armastajana tegi mulle suurt rõõmu, et Tallink on oma kruiisi kavva toonud sisse riigi parimad koomikud. Olgugi et aktiivse stand-up'i nautijana olin juba osa nalju nende esituses varemgi kuulnud (kui nädalas käid ikka 2–3 korda erinevatel stand-up'i õhtutel, siis ei saagi loota, et koomikud tuleksid iga õhtu uute naljadega lagedale), mõjusid nad mõnusalt hubases laevakeskkonnas justkui kuuleks neid esimest korda. Kiitus Ann Vaidale ja Aleksandr Popovile, kes oma mõnusalt terava, kuid nunnu huumoriga hoidsid kruiisijate tuju üleval!