INTERVJUU & GALERII ⟩ Tippjuhist naine kuulas kire kutset, tegi kannapöörde ja hakkas...

Kolm graatsiat ja «Maailma legendid». Foto: Karina Vaus

23. veebruar 2024, 19:36

Kannapööre elus on see, millest paljud unistavad, aga vähesed teoks teha julgevad. Ja mis on tulemus – elu nagu oleks, aga süda pole rahul. Kunstnik Katta II Grüner, kodanikunimega Kätlin Rohilaid-Aljaste töötas aastaid rahvusvaheliste firmade tippjuhi ja tegevjuhina. Seitse aastat tagasi tundis naine aga, et nüüd aitab! Tänasest teeb ta seda, mida päriselt tahab ja keskendub oma tõelisele kirele – maalimisele.

Milline oli sinu elu enne kunsti?

Seitse aastat tagasi olin tippjuht. Reisisin pidevalt mööda maailma ja messe, juhtisin meeskondi. Olin teinud head karjääri ärimaailmas. Ühel hetkel tundsin, et ma ei taha seda enam teha ja ei kandideeri enam kuhugi. Seega otsustasin, et enam ei lähe tegevjuhiks ja hakkan tegema oma äri.

Katta II Grüner näituse avamine «Maailma legendid» Foto: Karina Vaus

Kui raske oli end ärimaailmast lahti raputada?

Mõnes mõttes ei saagi lahti raputada. Äri on ka kunsti üks osa, kui sa just pole kunstnik, kes elab riigitoetustest. Kui tahad ainult kunstiga tegeleda, pead suutma oma kunsti viia inimesteni, keda sinu kunst kõnetab.

Kuidas sa maalimiseni jõudsid?

Maalimisega alustasin 14-aastaselt. Täiskasvanuks saades tulid muud asjad peale, kuid olen olnud terve elu inimene, kes on loominguline ja vajanud loomingulisi väljundeid. Alates riietusest kuni mööblini. Juba lapsena mõtlesin välja igasuguseid asju ja minu vanaema armastas mind täpselt sellisena, nagu ma olin, ning ma sain ennast kogu aeg loominguliselt väljendada.

Selleaegsete lastekasvatusstandardite järgi ei olnud minu tegevused alati sellised, mida oleks heaks kiidetud. Vahel disainisin noaga kingad ümber, vahel tegin toad ümber, sektsioonkappidesse nukkudele majad ja lõikasin riideid ümber. Täna vaadates sellele kõigele mõtlen, et olen piiritult tänulik oma vanaemale, et ta ei riielnud ega karistanud mind. Minust sai kasvada enesekindel, julge ja loominguline inimene.

Uuesti maalima hakkasin kuus aastat tagasi, kui tuli taipamine – tee elus asju, mida päriselt tahad teha, mida hinges soovid ja ära karda, sest kui oled töökas ja aus, siis jumal aitab.

Kolm aastat joonistasin ja maalisin hobikunstnikuna. Ühel hetkel kolm aastat tagasi erinevate asjaolude kokkusattumisel astusin EKAsse. Need õpingud avasid mind ja ma leidsin oma stiili kunstnikuna. Ma hakkasin maalima nii, nagu ise tahan ja nagu mulle meeldib. Mind enam ei huvitanud, mis teised arvavad.

Mul olid väga head õppejõud EKAs, kes mind julgutasid. Olen siiani neile väga tänulik. Ilma nendeta ei teeks seda, mida ma täna teen.

Minu kolm lemmik õppejõudu EKAs, kes andsid mulle tiivad on Britta Benno, Johanna Mudist ja Maria Sidljarevich. Kõik nad on suurepärased õppejõud ja motiveerijad.

Mida soovid oma töödega edasi anda?

Ma tahan kasvatada õnnetunnet! Viia inimesi muinasjuttudesse, imedesse. Kunst ja muusika on need, mis kasvatavad hinge ja aitavad inimesi muutuda paremaks. Tahan viia sõnumeid, mis paneks mõtlema ja teeks maailma paremaks. Luua värviteraapiat. Anda edasi sõnumit, mida looja läbi minu soovib inimestele öelda.

Paljud minu teosed annavad sõnumi, et meis kõigis on hea ja halb pool. Meie enda võimuses on, kumba poolt me endas tahame kasvatada. Kas head ja helget või kurja ja tumedat. Inimene ise saab valida, milline ta on teiste suhtes. Pole oluline, millisena ta ennast näitab, palju olulisem on, milline ta päriselt hinges on.

Iga tunne, isegi kõige salajasem, mida teised ei näe, on energiana maailmas olemas ja sinu asi on, kas sa lased sellega oma hinge toita või mürgitada.

Kuidas sinu loomingud kirjeldada võiks?

Suures plaanis on mul kahes erinevas suunas loomingut. See oleneb minu enda emotsionaalsest tasemest. Kõige suurem ühisnimetaja on, et minu pildid ei ole reaalsed ja neis on sõnum.

Minu stiil on väga intensiivne ja aus ning avab mind maailma ees, selle avalikustamine nõudis algul julgust.

Kord teen ma kunsti, mis on täiesti eestlaslik, siis teen slaavi stiili, kasutan vahemerelisi värve ja lugusid, siis muudan kurssi ja olen hoopis Kaukaasia emotsioonides, kohati miksides omavahel kõike. Pole värve, mis mulle ei meeldiks. Kõik värvid on ilusad. Iga värvi jaoks on oma aeg ja koht.

Kuidas sa personaalnäitusteni jõudsid?

Haapsalu kunstikooli maaliõpetaja Elis Saareväli ütles kord, et iga näitus arendab sind ja enne näitusi oled kümme korda töökam. See päev Haapsalu kunstikoolis sai saatuslikuks. Kui näitad teistele pilte on see kui eksam, pingutad rohkem ja boonusena saad teistelt tagasipeegelduse, mis annab uue inspiratsiooni.

Mis sind veel inspireerib?

Jumal annab inspiratsiooni, mis tuleb loodusest, looduse energiatest. Päikeselistest ja toredatest inimestest minu ümber. Vahel näen mingit sõnumit unes või on see taevas pilvedest moodustuna ja hakkan seda sõnumit maalima. Mõned lood on läinud täide. See ei ole mõistusega seletatav.

Mil määral lähedased sind toetanud on?

Väga on toetanud. Algul vanaema, õde ja ema. Õde ja ema on juba lapsest saati väga minu kunsti armastanud. Olen neile selle eest tänulik. Tänulik olen ka sõpradele, kes on tuult tiibade alla andnud. Abikaasa, ämm ja lapsed toetavad mind praegu väga. Abikaasa toele sain loota ka kunstiõpingute ajal. Ühel aastal toimusid loengud neljal päeval nädalas, 18.00–23.00-ni. Sain peale loengut seal maalida ja see oli väga oluline.

Praegu on mul ka kaks päeva nädalas täiesti kohustuste vabad, kus terve päev ainult maalin. Hommikul kl 9 alustan ja lõpetan 1–2 öösel. See on minu abikaasa panus, et ta laseb mul luua. Kaks aastat tagasi sai vend Andrusest minu suur fänn! Lähiringi kuuluvate inimeste toetus on väga oluline.

Mis on sinu jaoks lisaks pere toetusele elus oluline?

Headus. Maailm, kus inimesed on üksteise vastu head ning arvestavad looduse ja loomadega.

Milliseid takistusi oled loometeel kohanud?

Tead, ma ei ole tundnud takistusi. Kuna kasvan orgaaniliselt, järjest enam jõuavad inimesed minuni, keda minu kunst kõnetab. Kuna kunsti loomine on aega nõudev, siis täna tunnen, et kaks kuni kolm näitust aastas on piisav. Samuti üks kuni kolm maali kuus müüa on minu jaoks normaalne. Mõned suured maalid valmivad mitme kuu jooksul.

Kui midagi välja tuua, siis takistuseks on ehk see, et päevas on 24 tundi. Mõtteid on aga väga palju, aega vähe.

Kui minu ambitsioon oleks suurem, äkki tekiks suuremaid raskusi. Hetkel ei oska ma sellele vastata, sest olen väga rahul sellega, mis on.

Mis sind inimesena laeb?

Minu imelised sõbrad! Armastan inimesi enda ümber. Vahel mõtlen, kuidas kõik, kes mu ümber on, on lihtsalt nii imelised. Olen õnnelik inimene. Ma olen pidevalt liikumises. Ma tunnen, et vajan nii sünnilinna Haapsalut kui Tallinna, et tunneksin ennast õnnelikuna. Haapsalut oma romantilisuse ja rahuga, Tallinna, kus toimuvad ja liiguvad asjad aga jällegi kiiresti ning tunned teisi energiaid. Ka reisimine ja tantsimine laevad mind.

Mitu näitust tänaseks toimunud on ja kus loominguga tutvuda saab?

Toimunud on kaheksa näitust, kuid oluline pole minu jaoks isegi näituste arv, vaid näituse sügavus. Ma arvan, et näituse sügavust arvestades on täna kolmas näitus, millega olen üldjoontes rahul. Hestia Hotel Europas on kuni märtsi lõpuni näitus üleval. Märtsis on uue näituse avamine Haapsalus Meraki restoranis.

Iga oma näitusega väljaspool Haapsalut on mul soov oma näituse kõrval turundada ka Haapsalu linna. See linn on minu esivanemate linn, seal olen ma sündinud. Jääb mulle alati minu armsaks Haapsaluks ja mu soov on, et ühel päeval teavad kõik maailmas Haapsalust. Täna seda linna pigem ei teata. Teatakse Tallinnat, Pärnut ja Saaremaad.

Jõulise värvikülluse saadik

Hestia Hotel Europa näituse kuraator Anneli Lind:

Hestia Hotel Europa konverentsikeskuses on Eesti kunstnike näituste korraldamise traditsioon kestnud juba pikki aastaid.

Katta muinasjutulised maalid jõudsid meie majja just õigel ajal – Katta maalide jõuline värviküllus toob rõõmsat elevust juba pikalt kestnud talve mustvalgusesse.

Eriti köitev on lugeda kunstniku maalide lugusid, mis naelutavad nii meid kui meie külalisi pikemaks iga pilti imetlema.

Minu lemmikuks näitusel on nelja naise pildist koosnev seeria, milles naine on kujutatud kotka, mao, draakoni ja lõviga. Kui ilmekalt on need olevused naiselikkuses peidus!

Kommentaarid

INTERVJUU & GALERII ⟩ Tippjuhist naine kuulas kire kutset, tegi kannapöörde ja hakkas...

Jõulise värvikülluse saadik

Märksõnad

Teised ajakirjad