SETUMAA VÕI ŠOTIMAA? Kolme tuhande kilomeetri jagu teineteise mittemõistmist minu ja taksojuhi vahel (2)

Triin Palmipuu
, naine.postimees.ee ajakirjanik
Copy
Siit algab Setumaa!
Siit algab Setumaa! Foto: Shutterstock

Ühe lühikese taksosõidu ajal juhtus mul juhiga nii naljakas ja ootamatu teineteise mittemõistmine, et see oli lausa elamus. Me rääkisime teineteisest nii mööda kui võimalik sellest ise aru saamata. 

Paar suve tagasi hakkasin sõitma Setumaale suvepäevadele. Ma ei ole eriline suurürituste fänn, raatsin pere juurest harva eemal olla, aga kui asukohaks Setumaa, siis nui neljaks, mina olen kohal. Kõik mu lähedased teavad minu armastust Lõuna-Eesti vastu. Olen sealt pärit, oma lapsepõlve suved ja muud koolivaheajad veetsin Haanjamaa metsade vahel ning nüüd, kui mul seal enam oma pesa- ja pelgupaika pole, käin vähemalt korra-paar suve jooksul oma lemmikkohti üle vaatamas. Setumaal käin seenel, korjan ravimtaimi ja ujun järvedes, mis isegi minusuguse külmavarese jaoks piisavalt soojad on. 

Selleks, et laupäeva hommikul õigeks ajaks Fahle kvartalisse kogunemiskohta jõuda, tellisin takso. Kohver pagasiruumi, ise tagumisele istmele ja sõit kodust kontorisse algas. Oli hall, märg ja sompus hommik. Paistis, et ka taksojuht polnud eriline varajane linnuke, aga ta nägi tublisti vaeva, et mind vestlema meelitada. «Kuhu kaugele siis minek on,» uuris ta leebelt. «Setumaale,» vastasin ma. Sealt sai alguse meie teineteisest möödarääkimine. 

Kommentaarid (2)
Copy

Teised ajakirjad

Tagasi üles