Unehäired tulevad jutuks pea igas seltskonnas, sest ka kõige paadunum unekott on elu jooksul kasvõi mõne öö lahtiste silmadega pimedusse vahtinud ja asjatult und oodanud. Põhjusi, miks uni kaob, on mustmiljon, nagu ka soovitusi unehügieeni parandamiseks.
Tundub, et mida rohkem teadlased und uurivad, seda rohkem lisandub unehäireid. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnang kinnitab, et unehäired lääneriikides on viimastel aastakümnetel võtnud epideemia mõõtmed, hävitades inimeste tervist ja kasvatades kulutusi tervishoiusüsteemile. Näiteks on teada, et öistes vahetustes töötavatel inimestel on suurem risk südame isheemiatõveks, teist tüüpi diabeediks, rasvumiseks, immuunsüsteemi nõrgenemiseks. Valdav osa öövahetuste tegijaid kinnitab, et nad ei ole tegelikult öise töötamisega kohanenud ja selline elu toob kaasa palju ebamugavusi nii bioloogilises kui sotsiaalses plaanis. Vales rütmis kulgev elu vähendab elurõõmu!
:format(webp)/nginx/o/2024/03/01/15922575t1he76b.jpg)
/nginx/o/2023/06/02/15365716t1h30cf.jpg)
