NÄDALA AED ⟩ Sibullillede teine elu

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Copy
Kevadekuulutajad krookused.
Kevadekuulutajad krookused. Foto: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

Poodides müüdavad pottidesse istutatud sibullilled on saanud kevadeootuse lahutamatuks osaks ja aitavad tõhusalt leevendada igatsust rõõmsamate värvide järele. Ent sibullillede õieilu on üürike ning pärast kuni paarinädalast õitsemist on nad oma dekoratiivsuse minetanud. Ometi ei pea neid kõiki ära viskama, vaid võib kevadel koduaeda mulda panna.

Külmakindlad sibullilled (tulbid, lumikellukesed, nartsissid, hüatsindid jt) pannakse maha sügisel, mil nad mullas juurduvad, ent veel pealseid kasvatada ei jõua. Kevadel märtsist maini, mil maa on jälle sula, saabub nende tähetund aias – püsikud ei ole selleks ajaks veel kasvama hakanud ja suvelillede jaoks on ööd veel liiga külmad. Pärast õitsemist valmistuvad sibullilled puhkeperioodiks, mis langeb kokku aasta kõige kuivema ja kuumema ajaga.

Talvel kolme- või viiekaupa pottidesse pandud õitsvate sibullillede sisemine kell on aga aianduslike võtetega ära petetud – selle nipi nimi on ajatamine. Ajatamise tulemusena aetakse taimed õitsema juba südatalvel mitu kuud enne oma loomulikku õitsemisaega. Kõik vajalikud toitained on neil selleks sibulas olemas ning mingeid imetrikke pole nende toashoidmiseks peale kastmise vaja.

Kommentaarid
Copy

Teised ajakirjad

Tagasi üles