Külmakindlad sibullilled (tulbid, lumikellukesed, nartsissid, hüatsindid jt) pannakse maha sügisel, mil nad mullas juurduvad, ent veel pealseid kasvatada ei jõua. Kevadel märtsist maini, mil maa on jälle sula, saabub nende tähetund aias – püsikud ei ole selleks ajaks veel kasvama hakanud ja suvelillede jaoks on ööd veel liiga külmad. Pärast õitsemist valmistuvad sibullilled puhkeperioodiks, mis langeb kokku aasta kõige kuivema ja kuumema ajaga.
Talvel kolme- või viiekaupa pottidesse pandud õitsvate sibullillede sisemine kell on aga aianduslike võtetega ära petetud – selle nipi nimi on ajatamine. Ajatamise tulemusena aetakse taimed õitsema juba südatalvel mitu kuud enne oma loomulikku õitsemisaega. Kõik vajalikud toitained on neil selleks sibulas olemas ning mingeid imetrikke pole nende toashoidmiseks peale kastmise vaja.