Fantaasiarikkad lisatasud, mis reisidel kukrut kergendavad: see on puhta laudlina eest

Triin Palmipuu
, naine.postimees.ee ajakirjanik
Copy
Restoranimelu Roomas.
Restoranimelu Roomas. Foto: Shutterstock

Ajal, mil sõna «hinnatõus» ka olematud kehakarvad turri ajab, tänan ma vahel mõttes Eestit, et siinne hinnasüsteem ja maksundus nii läbipaistvad on. Reisides erinevates riikides, tuleb vahel kukrut kergitada üsna omapäraste teenuste eest, ka siis, kui neid soovinud ei ole. 

Umbes 15 aastat tagasi ütles mu sõbranna Dagmar kuldsed sõnad: «Reisidel tuleb täiega elada ja nautida, mitte koonerdada ja kõige pealt säästa. See, et pärast kodus palgapäevani tatart pead sööma, ununeb pärast esimest rahasüsti, aga elamused ja kogemused jäävad kogu eluks.» Sellest on saanud üks minu motosid ja reisil kulunud rahast mul kahju ei ole. Mis aga ei tähenda, et vahel mõne arve lisarea tõttu suure suuga naernud poleks. Veelgi enam, korduvalt olen ka poolvaljult kodumaa keeles ropendanud, veidi aja pärast juba jälle naeran laginal. Osake mälestustest. 

Laudlinamaks ja taldrikutasu 

Kommentaarid
Copy

Teised ajakirjad

Tagasi üles