Copy

Üha pikemaks venivad päevad, oksal siristavad linnukesed ja mullast pead välja pistvad lumikellukesed tähendavad ainult üht – kevad saabub. Seljataga on aga pikk ja pime talv, mis paljudel viimasegi energiaraasu välja imenud ja D-vitamiini taseme ohtlikult madalale tõmmanud. Viimased nädalad enne suure kevade saabumist on paljudele nii vaimselt kui füüsiliselt kõige raskem aega, kuid sellele leidub rohi.

Artikli kirjutamise hetkel loojus päike Tallinnas kell 18.13 ning tõuseb järgmisel päeval (12. märts) kell 6.58. Valget aega jagub seega ligikaudu 11 tunni jagu. Kuigi õhutemperatuur pole just soe, tuletavad üha pikemad päevad meelde aegu, mil sai ilma talveparkata ringi patseerida. Kuid see on ka aeg, mil keha on talvest väsinud. Näiteks teab Soome terviseinstituut, et 10-20 protsenti põhjanaabritest vaevleb praegusel aastaajal tugeva kevadväsimuse käes.

Üheks põhjuseks on instituudi sõnul järsult pikenenud päevade ja organismi vaheline arusaamatus. Keha on praegusel aastaajal veel talverežiimil, kuid päike sirab ebatalviselt pikalt. See tekitab olukorra, kus keha hakkab ühest otsast uinuma, kuid teisest äratavad üha valgemad õhtud selle üles. Tulemuseks on varakevadine unetus – ehk olete isegi tähendanud, et just praegusel aastaajal on tavatult raske uinuda?

Kommentaarid
Copy