Üks kõige väiksemaid, aga põnevamaid karaktereid, kes Pajuvärava talu oma eksistentsiga austab, on harjasgeko Proua Krokodill. Gekod on ägedad sisalikud: kui lood neile head tingimused, on nad lemmikloomadena väga vastupidavad, aga oma iseloomult on need väikesed punnsilmad tõeliselt värvikad.
Musitada neile tõesti ei meeldi, kuid see pole ainus asi, mille poolest need tegelased nõnda haruldased on.
Proua Krokodilli kohtasin telesaate võtetel. Olime salvestamas lemmikloomasaadet «Lemmikute lemmik», kui olin külas ühel vahval reptiilide aretajal ja tegime tema pöörasest kollektsioonist ülevaatelugu. Rääkisime gekodest ning ta arvas, et tema vana aretusemane, kel on üle Eesti kümneid lapsi, võiks võtte ajal mu õlal olla. See oli minu esimene kohtumine harjasgekoga. Näeb välja kõva ja külm, tegelikult on ta aga äraütlemata pehme nahaga, natuke kleepuvate jalataldade ja sabaotsaga umbes 15 sentimeetri pikkune nunnupall, kes, nagu ma siis veel üldse ei teadnud, oskab hüpata koha pealt kas või meetri kaugusele.
:format(webp)/nginx/o/2022/06/19/14639920t1h2982.jpg)
