1930ndatel tabas Ameerikat laastav tantsuepideemia. Oli suure depressiooni aeg ja äkki virelesid miljonid ameeriklased vaesuses ja näljas. Pääseteeks osutus midagi sootuks ootamatut – tantsumaratonid, mille võitja sai kopsaka rahasumma. Auhinnaraha sai see paar, kes suutis tantsida kõige kauem, mistõttu võis maraton kesta päevi, isegi nädalaid ja kuid. Kuna olukord oli meeleheitlik, läks rahvas pööraseks. Võistlejad olid magamata, söömata, neil tekkis psühhoos ja vähemalt üks inimene jättis oma elu tantsuplatsile.
1923. aastal oli elu Ameerikas pealtnäha kui üks suur pidupäev. Mõtteisse tuleb «Suur Gatsby», voolav šampanja, sigaretipitsid, džinn, seks. 1920–1933 oli alkohol Ameerikas tegelikult keelatud, kuid inimesed ei lasknud sel end segada, vaid hankisid märjukest põrandaalustest kohtadest ehk speakeasy’dest. Inimesed kogunesid nendesse salajastesse kohtadesse, et seal kangemat kraami osta ja pidutseda. Majandus õitses ja inimesed lõbutsesid.