«Sa hull Eesti naine, vaata, et sa ellu jääd!» Nii ütles Kertule Hondurases kohatud Egiptuse noormees Hany. Nii mõnelgi eestlasel on tolle riigi meeste suhtes igasugu libedaid eelarvamusi, aga maailma ühes kriminaalseimas riigis tundus too tüüp kaitseinglina.
Miks sõidab kena naisterahvas ihuüksi maailma kõige ohtlikumatesse riikidesse Kesk-Ameerikas? Ainuüksi Kertu Jukkumi seikluste lugemisest võib mõni nõrgema närviga vend südari saada, aga tema tegi need kõik läbi!
Inimesed tunnevad sind teletähe, spordifänni ja reisisellina – mis tiitli ise endale valiksid?
Elukunstnik. Kui ainult ühe sõnaga kokku võtta. Telenäona mind teatakse ehk kõige paremini, aga kirglik tervisesportlane ja loomasõber olen kindlasti ka.
Sind ei hirmuta ohtlikud paigad, kus turistid ei käi. Hiljuti raamatu «Õnn soosib julgeid» kaante vahele jõudnud reisil jäi sinu teele üks kriminaalseim riik teise järel.
Mina ainult sinna lähengi! Mina turistikohtades ei käi – see on butafooriline ülesehitatud maailm, kus puudub igasugune kontakt päriseluga. Sellepärast Kesk-Ameerika oligi minu jaoks põnev – avastamata pärlid ja rikkumata inimesed.
Mõne maa kohta räägitakse küll, et maailma kõige ohtlikum riik, aga mille järgi seda hinnata? El Salvadoris tapetakse sada korda rohkem inimesi kui Eestis. Eesti kohta saab samast raportist lugeda, et Eesti maanteid tuleks vältida – nende ohtlikkuse tõttu.
Oli sul viimasel reisil mõni silmi avav hetk?
Mäletan nii hästi, kuidas istusin Guatemala mägikülas, kus endiselt müüakse tütreid ja mõtlesin – kus mul on ikka vedanud, et olen sündinud siin Eestis! Minul ei ole selliseid probleeme ja ma ei võta aega, et vinguda poliitika üle või kiruda makse.
Müüakse tütreid?! Räägi sellest lähemalt