OHUTULT MERELE ⟩ Vabatahtlik merepäästja Sirle Olesk: aukartus mere ees aitab ellu jääda

Vabatahtlik merepäästja Sirle Olesk: valusad õnnetused õpetavad, miks merel peab alati päästevesti kandma. Foto: Mihkel Maripuu

Algav merehooaeg tähendab, et vee peal käib rohkem rahvast ja tekib ka enam ohtlikke olukordi. Lääne-Eesti vabatahtliku reservpäästerühma (Lääne RPR) merepäästja Sirle Olesk innustab isikliku eeskujuga. Trossi mereabi tiimiliikmena soovitab ta komplekteerida paat vajaliku päästevarustusega ning harjutada riskiolukordades tegutsemist.

Talle on alati meeldinud meri ja merel käimine. «Kindlasti on mul aukartus mere ees. Vabatahtlikuna saan ühiskonnale midagi anda ning samas ise pidevalt ennast arendada ja õppida. Olen ametlikult vabatahtlik merepäästja juba seitse aastat, 2020. aastal läbisin merepääste teise astme koolituse ja sain õiguse merepäästeüksust juhtida. Tegelikult olen Lääne RPRi tegemiste ja toimetamistega seotud alates selle loomisest 2009. aastal,» võtab Olesk oma päästeingli karjääri kokku.

Lääne RPRi reageerimissadamad on Haapsalu, Rohuküla ja Nõva ning aastas tuleb välja sõita umbes kümnele merepäästemissioonile, lisaks tehnilise mereabi juhtumid, pukseerimised, harjutused ja õppused. Sirle Olesk meenutab, et mõned juhtumid on lihtsamad – kui ilusa ilmaga on tulnud rikkis mootoriga abivajajad slepis sadamasse tuua. Kui merehädas alus on madalal kinni või tõsisemalt viga saanud ning tuul, pimedus ja muud olud raskendavad, on päästmine keerukam.