INTERVJUU ⟩ Eesti muusik õppis Taylor Swifti lauluõpetaja juures Ameerikas
:format(webp)/nginx/o/2023/06/07/15373886t1h2799.jpg)
9. mai 2024, 07:00
Lauljanna Triin Niitoja on paljudele tuntud saatest «Eesti otsib superstaari». Meie oma Eesti särav kantristaar on vahepeal elanud Ameerikas ja hoogsalt muusikat kirjutanud. Nüüd on tal ilmunud uus singel «Mr Tennessee». Vestlesime temaga muusikast, elust siin ja USAs, edaspidistest plaanidest ja unistustest.
Võib öelda, et Sinu muusikakarjäär sai tõuke saatest «Eesti otsib superstaari» juba aastaid tagasi. Milline see teekond on olnud praeguseni?
Muusiku elu on põnev ja võimaldab olla kaasatud paljudesse erinevatesse, huvitavatesse projektidesse, mida armastan, kuigi kindlasti ei kuku midagi sülle iseenesest, vaid eelis on neil, kes ka ise muusikat kirjutavad ja väga töökad on. Kindlasti mängis minu karjääri jooksul suurt rolli saade «Eesti otsib superstaari», pärast mida avanes väga palju uksi.
/nginx/o/2024/05/08/16057410t1h819a.jpg)
Kõnesid sain nii erinevatelt mänedžeridelt kui ka ägedaid kontsertide ja tuuride pakkumisi, mida ilma saateta ilmselt poleks tulnud. Kuna kirjutasin juba tol ajal ise muusikat, siis sai kohe raadiotesse saadetud uus laul ning tänaseks päevaks on tollasel singlil «Jää» Youtube'is juba üle 700 000 vaatamist, mis on vägev.
Teekond on olnud väga põnev ja uue singli «Mr Tennessee» tulek on saanud nii palju positiivset vastukaja, et teeb meele rõõmsaks. Meid on vastu võetud telesaadetes, raadiotes ja on kiitnud inimesed, kelle tähelepanu poleks osanud oodata ja kes salamisi mainivad, et on tegelikult väga suured kantrifännid – seda kõike on meeletult tore kuulda.
Mis inspireerib Sind laulude loomisel?
Inspireerivad inimesed mu ümber. Inimesed, kes on motiveeritud, mõtlevad kaasa ja rõõmustavad õnnestumiste üle. Positiivsus inspireerib ning head sõnad on kulda väärt. Aga üldiselt loome puhul olen isegi unes näinud lugusid, mida ei eksisteeri ning sellisel juhul ärkan üles ja salvestan mõtte kiirelt diktofoniga ära, sest ega see hommikul enam meeles pole. Samuti on viisijupid minuni tulnud ka lihtsalt autoga sõites või väljas jalutades ehk täiesti aimamata hetkedel. Mõnikord ka nii, et panen käed klaverile ja mängin ning kui olen piisavalt väsinud, panen diktofoni käima ja hakkan suvalisi sõnu lausuma, siis äkitselt moodustuvad riimid ja mõttega laused. See on päris huvitav. Ilmselt on siis kõik nii-öelda «seinad» maas.
Siinkohal võlgnen tänu oma produtsendile Martin Kivile, ilma kelleta ei sünniks mul nõnda palju uut loomingut ja materjali.
Sinu muusikat kirjeldab hästi kantristiil. Kust see armastus kauboikultuuri vastu pärineb?
Aegade algusest peale räägiti, et mul on kantri hääl, kuigi ma ise sellest aru ei saanud. Siis sattusin aga bändi John4-i, kellega kaua Eesti kantripopi maastiku sai küntud ning sealt suurem kantrimuusika armastus alguse sai. Edasi viis minu tee USAsse, kus ma kolm aastat edasi-tagasi käies elasin ja muusikat kirjutasin. Kantripealinnas Nashville'is tutvusin paljude kohalike muusikutega, kellega koos sai nii mõnigi laul purki salvestatud.
Kuid sealt kõik alles hakkas süvenema ning praegu võin julgelt öelda, et see ongi põhižanr, milles tegutsen. Eestlase jaoks on sõna kantri minu kogemuse põhjal olnud veidi hirmutav ning tihti eksitakse folkmuusikaga tugevaid paralleele tehes, kuid loodan, et see muutub lähiaegadel, eriti arvestades fakti, et ka Beyonce tuli hiljuti uue kantrilooga välja, mis on ülipopulaarne olnud («Texas Hold ´Em»). Aga jah, USA kantrit, mida mina viljelen, võib pigem meie mõistes popkantriks nimetada.
Millest räägib uus singel «Mr Tennessee»?
«Mr Tennessee» on inspireeritud just minu enda elatud ja kogetud ajast Ameerikas, kantripealinnas Nashville, ja kajastabki kohalike muusikute elu, nii-öelda seda American Dream’i (Ameerika unistus – toim). Music Row on tänav Nashville'is, kus muusikast juba väheks ei jää. Siin on iga paari meetri tagant uus baar uue artistiga ja juba hommikul kell 10 on võimalik inimesi näha bändi saatel tantsimas kuni öötundideni. Muidugi on see lõputute pidude koht, kuhu on väga lihtne lõksu jääda valesid valikuid tehes.
/nginx/o/2024/05/08/16057422t1h02f1.jpg)
Milline nägi Sinu elu kõikide võimaluste maal välja?
Tol perioodil oli minu parimateks sõpradeks paber, pliiats ja diktofon. Need olid mul igal hetkel käes. Alustades varajastest hommikutundidest kuni öötundideni. Sellist distsipliini polnud ma varem kogenud. Kindlasti oli see väga õpetlik ning tegi mind palju paremaks autoriks. Päevakava nägi välja umbes nii: hommikusöök, lugude kirjutamine, lõuna, lugude kirjutamine, trenn, lugude kirjutamine, õhtusöök, lugude kirjutamine kuni öötundideni.
Veidi sai ka maad avastatud, kuid ka sel ajal olid sõidus olles paber ja pliiats koos diktofoniga käes. Mäletan, kui üks tuttav tol ajal postituse tegi, kus mainis, et mis need muusikud ikka teevad, kõlgutavad vaid jalga tugitoolil, vot siis oleks küll tahtnud paar harivat sõna öelda, kuid agarad sotsiaalmeedia vägilased tegid seda minu eest.
Lisaks sain käia stuudios kohalike muusikutega lugusid kirjutamas ja salvestamas, sealhulgas võtsin ka tunde Lady Antebellumi ja Taylor Swifti isikliku hääleseadja juures.
/nginx/o/2024/05/08/16057425t1h5b34.jpg)
Kes on Sinu elus mõned olulised mõjutajad ja eeskujud?
Ausalt öeldes juba muusiku karjääri alguses küsiti minult seda sama ning mõtlesin alati oma peas, et tegelikult ei taha ma olla ju kellegi teise moodi. Ei oskagi, tahan olla Triin ja luua oma muusikat. Kui peaksin kedagi välja tooma, siis Pink on alati olnud artist, kes on mind algusaegadest inspireerinud, sest ta ei ole lihtsalt Barbie, vaid tal on midagi öelda ja sõnal on võim.
Kuidas kirjeldaksid ennast kui artisti kolme sõnaga?
Isepäine, väga loov, eripärane.
Kui saaksid lava jagada ükskõik mis artistiga, siis kes see oleks?
NÖEPiga oleks hullult äge midagi kantri elementidega luua, vahva on olnud tema tähelendu vaadata, kunagi mulle väga meeldis Tenfold Rabbit ja «Oblivion». Veel oli mul kunagi kindel soov Mihkel Rauaga duetti lauda (kuna olen Mr Lawrence «Annabel» suur fänn ja olen seda vist terve oma muusiku karjääri jooksul igas live's laulnud), kuid see realiseerus eelmisel aastal natuke küll vimpaga, kuid sain talle nimelt talle back'i laulda ning see oli jube äge.
/nginx/o/2024/05/08/16057435t1h831f.jpg)
Kuhu edasi?
Silm tasub peal hoida teleril ja minu Instagramil @triinniitoja, kus ma kõige aktiivsemalt tegutsen. Tulevad ägedad projektid, millest ma kahjuks rääkida veel ei saa, kuid juba varsti saab kõigest kuulda! Suvel ootab ees palju ägedaid kontserte, näiteks esimene toimub juba 17. mail. Kontsert, kus saab ka line-tantsu tantsida, toimub Kidrakuuris Tallinnas.
Ja veel, jätkan tugevalt sotsiaalmeedias tegutsemist, kus soovin teistega oma loomingut veelgi sagedamini jagama hakata.
Lõpetuseks, mis on Sinu suurim unistus?
Olla oma muusikaga inimeste südames. Soovin väga, et minu muusika jõuaks suurema vaatajaskonna ette. Äge oleks osaleda väljakutsuvates vägevates projektides ja olla ümbritsetud headest inimestest, kes on minu suurimad kaasaelajad ja seda kõike hea tervise saatel. Siis võib eluga rahul olla küll.