Karudega tõtt vaadanud naine: tavaliselt pole ma neid kartnud

Loomahuviline ja -fotograaf Eleri Lopp on karudega kümne aasta jooksul kohtunud pea igal aastal. «Hirmu nende ees pole tekkinud. Siiski ühe hiljutise väikese kõrvalekaldega,» tõdeb ta ja jutustab kogetust lähemalt.

Minu lähenemine kiskjatele ja eriti karudele on olnud julge. Ma ei tea miks, aga minul ei ole tunnet, et peaksin neid kartma. Mõnikord häbenen seda öelda, sest tekib tunne, et karu ees hirmu tundmine on justkui iseenesestmõistetav. Kui sul neid hirme pole, on järelikult midagi viga.

Suures osas olid esimesed kohtumised turvaliselt varjest, aga ka siis nägin, et kuigi karu sind ei näe ja ühtegi inimest nende silmis läheduses ei olnud, olid nad valdavalt meeletult ettevaatlikud, kahtlustavad, kogu aeg ärevalt ärkvel. Nemad usaldavad rohkem oma lõhna- kui nägemismeelt. Pidevalt õhust läbi ninasõõrmete info skaneerimine on neisse kodeeritud.