NÄDALA AED ⟩ Emad taimeriigis

Olenevalt sordist on kurgitaimel kas isas- ja emasõied, valdavalt emasõied või ainult emasõied. Foto: Mihkel Maripuu

Ingrid Sembach-Hõbemägimaastikuarhitekt

10. mai 2024, 18:30

Kõik me teame ütlemist emakesest loodusest kui sümbolit heldest andjast. Lisaks loomariigile on emadel oluline roll ka taimeriigis – seda teadmist läheb aiapidajatel aeg-ajalt tarvis.

Looduses on sugudega huvitavad lood. Enamiku taimede puhul, näiteks kõrvitsat või kurki kasvatades, me ei mõtlegi sugudele, aga ometi teame, et oodatud saaki saame emasõitest, isased on niisama ilusad ja kuivavad seejärel. Tõsi, isased kõrvitsaõisikud sünnivad ka patta panna ja need on friteerituna väga maitsvad, kuid talvevarusid me sealt ei saa.

Taimi, kus emas- ja isasõied paiknevad samal taimel, nimetame me ühekojalisteks ning neid ongi meie looduses ja aianduses suurem osa. Paljudel taimeliikidel on aga emas- ja isastaimed täiesti omaette. Botaanikas nimetatakse selliseid taimi kahekojalisteks: ühel on viljastuvad emasõied, teised aga tolmuandvad isasõied. Näiteks on kahekojalised kadakad, kõrvenõgesed, pajud ja remmelgad või õlletegemiseks vajalikud humalad, aga ka spinat või aspar. Kojalisust võib vaadata justkui erinevates majades elamist: naised ühes ja mehed teises kojas ning järglaste saamiseks tuleb kokku saada.