:format(webp)/nginx/o/2023/06/07/15373886t1h2799.jpg)
Tallinna külje all, Pirita ja Viimsi vahel asuv ajalooline Merivälja on kirev elupiirkond, mis on meelitanud inimesi juba aastakümneid linna siginast-saginast ära kolima, ikka merele lähemale. Tänavu tähistab Merivälja oma 100. sünnipäeva. Sellega seoses on paslik võtta hetk, et piiluda lähemalt parajalt müstilise maiguga paiga koduuste ja aiaväravate vahelt sisse.
/nginx/o/2024/05/14/16071807t1h6f87.jpg)
Pika ajalooga paik
1923. aastal andis Eesti Vabariik suure osa mõisamaast autasumaaks kindral Johan Laidonerile Vabadussõjas osutatud teenete eest. Veidi aega hiljem eraldati sellest väike karjamaana kasutusel olnud maatükk. 21. mail 1924 andis Eesti Vabariik selle maatüki Merivälja Seltsi eelkäijale – Saku Seltsile – kokku 59,40 hektarit.
Maatükk oli märgitud «Merivälja» nime all. Tegu oli asendusmaaga vastutasuks Saku seltsilt sõjaväeliseks otstarbeks võõrandatud maa eest Männikul. Seda maatüki üleandmise päeva, 21. maid 1924, ongi hakatud pidama Merivälja sünnipäevaks.
100 aastat on ju terve sajand! Mina olen Meriväljaga seotud üle seitsmekümne aasta. Aeg lendab ja on äge mõelda, kuidas ühest kalurikülast on saanud tore linnaosa. Reet Linna
Seltsiline tegevus oli edaspidi Merivälja kujunemisel võtmerollis. Kivisele ja niiskele väljale alustati aedlinna rajamist. Mõõdeti maatükk, telliti hoonestuskava, jagati krundid ning algaski majade ehitus. Seltsil olid juhid, oma liikmeskond ja põhikiri ning kõiki asju korraldati ühiselt. Rajati ka Merivälja sadamasild, millest tänapäeval on saanud asumi oluline sümbol – Merivälja muul. Elav ehitustegevus ja aedlinna areng kaunite majade ehitamisega jätkus kuni 1940. aastani. Seejärel algasid erinevad aktsioonid, mis paraku laastasid aedlinna – küüditamine, vangilaagrid ja pagulaselu.
/nginx/o/2024/05/15/16074447t1h7b80.jpg)
Siis lõpetati ka seltsi tegevus. Võime vaid ette kujutada, milliste raskustega Merivälja kivisele maale kodud loodi ja kui raske oli neil inimestel näha oma plaanide katkemist.
Merivälja kunagine hõng ei ole õnneks lõplikult kadunud. Siin tegutseb taas Merivälja Aedlinna Selts, mis korraldab terve aasta läbi suuremaid ja väiksemaid kogukonnaüritusi. Paljude elanike sõnul pole kogukonnaelu nii kirev kui praegu mitte kunagi olnud!
/nginx/o/2024/05/15/16074445t1h7dfe.png)
Viimase rahvaloenduse andmetel oli Merivälja rahvaarv 2591 elanikku. Elanike keskmine vanus on 44,7 aastat. Enamuse moodustavad eestlased. Meriväljal on 719 eramaja. 43,7 protsenti üle 25-aastastest elanikest on magistrikraadiga. Silma paistab, et Meriväljal elavad targad inimesed, rahvastik on vananev, pigem jõukam.
Paljude kuulsuste elupaik
Meriväljal on elanud suuri eeskujusid. Ants Sild, Merivälja Seltsi patroon, on öelnud: «Eeskuju on ainuke, mis maksab.» Ja see on tõsi. Meriväljal on elanud suuri riigitegelasi, näitlejaid ja muusikuid. Meriväljat on nimetatud isegi näitlejate linnaks. Kui uuriti aga selle kohta, kes on 20. sajandi Eesti suurkujud, märgiti nende hulgas ära viis Merivälja elanikku: tehnikateadlane Johannes Hint, näitleja Jüri Järvet, dirigent Eri Klas, kahekordne olümpiavõitja Kristjan Palusalu ja mitmekordne tõstmise maailmameister Jaan Talts. Tänasel päeval on näiteks oma kodu siia rajanud palavalt armastatud muusikud Reet Linna ning Evelin Samuel ja Johan Randvere perega. Merivälja tänastest suurtest elanikest nimetagem aga kõik need, kes Meriväljale on kauni kodu rajanud või seda läbi 100 aasta hoidnud. Sest tähtis ei ole mitte nime suurus, vaid see, mida keegi oma kodukoha jaoks on ette võtnud.
/nginx/o/2024/05/14/16071769t1h5728.jpg)
Reet Linna Meriväljast
«100 aastat on ju terve sajand! Mina olen Meriväljaga seotud üle seitsmekümne aasta. Aeg lendab ja on äge mõelda, kuidas ühest kalurikülast on saanud tore linnaosa.
100 aastat on kindlasti väärt sisukat pidu! Kuna meie Meriväljal on elanud palju kultuuritöötajaid, kunstnikke, näitlejaid ja lauljaid, siis osatakse meil pidu pidada. Isegi olen õige mitmel korral laulnud küll turul, küll kohvikutepäeval, koolis ja isegi lasteaia lõpupeol. Ja korduvalt ka Merivälja pansionaadis. Aga sellist pidu, mida meie kogukond 100. sünnipäeva puhul korraldab, pole varem nähtud. 25. mail on igivana Merivälja park, mis on muide minu lapsepõlve mängumaa, nagu üks suur festivaliala. Kokku saavad endised ja praegused Merivälja tähed ja tähekesed. Ega muud kui – hakkame sättima!»
/nginx/o/2024/05/14/16071790t1h19dd.jpg)
Lõkkele löönud värvikas kogukonnaelu
Alates 2016. aastast korraldatakse siin igal aastal kodukohvikute päevi. Kohalike sõnul on just see sündmus käivitanud tõelise kogukonnaelu. Siinkohal tuleb tänu avaldada Merivälja Seltsi aktiivsetele eestvedajatele Lembe Levole ja Külli Kroonile, kes ei ole käima lükanud mitte ainult hulga vahvaid koguperesündmusi, vaid seisavad iga päev ka Merivälja õiguste eest erinevates küsimustes. Kogukonnaveri voolab tugevalt Merivälja elanike soontes, see on selge...Seltsi eestvedajad soovivad omakorda tänu avaldada ka Pirita Linnaosa Valitsusele igakülgse toetuse eest.
/nginx/o/2024/05/15/16074419t1hd1c7.png)
Merivälja oma väike Itaalia
Tänu kodukohvikute päeva tekkele on Meriväljal välja kujunenud oma mitteametlik kogukonnakeskus, milleks on perekond Krasside ajalooline kodu. Krassid tervitavad iga suvi kõiki inimesi oma itaaliapärases kodurestoranis Armilda, mis on muide nime saanud vanavanaema Armilda järgi.
/nginx/o/2024/05/14/16071741t1h1776.png)
Hubane aiarestoran meelitab iga aasta kohale sadu inimesi, keda kõiki ühendab kirg Itaalia, hea toidu, hingelise muusika ja lõbusa meelelahutuse järele. Lisaks kodurestoranile korraldatakse seal aiakontserte. Esinejate nimekirjas leidub Ott Leplandi, Uku Suvistet ja Koit Toomet. Isetekkinud kogukonnakeskuse külastajate sõnul on tunda itaalialikku õhkkonda, kus on ühe katuse all askeldamas näha nii peret, sõpru kui töökaaslasi, kes kõik moodustavad ühe suure famiglia (e.k. pere – toim).
/nginx/o/2024/05/15/16074431t1h5fc5.jpg)
/nginx/o/2024/05/15/16074418t1h0abc.png)
Müstiline M-objekt
Ei saa salata, et Meriväljal on tunda õhus ka üksjagu müstikat.
Kurikuulus M-objekt meelitab tänaselgi päeval ligi UFO-kütte, müstikuid ja laternamatkalisi.
M-objekt, teisisõnu Merivälja objekt, on 1969. aastal alguse saanud müsteerium, kui Hõbekuuse tee 34 hoovist leiti väidetavalt maa seest tundmatu metallist objekt.
/nginx/o/2024/05/14/16071764t1hff08.jpg)
Nõukogude Liidu teadlaste tehtud analüüside põhjal väideti, et objektil on väga erilised omadused ja tegu on sulamiga, mis on valmistatud tingimustes, mida planeedil Maa pole võimalik saavutada. Nii Nõukogude teadlased kui ka KGB töötajad oletasid, et tegu on Maa-väliste olendite valmistatud sulamiga, ning Hõbekuuse tee 34 hoovis alustati kaevetöid maaväliste olendite tehnoloogia leidmiseks.
Põnev toimik meelitas omal ajal ligi teadlasi kogu maailmast, kes kõik asusid asja uurima. Kohalike elanike sõnul olid tänavad mõnda aega suletud, maa oli Hõbekuuse tee 34 hoovis üles kaevatud ning läbi viidi mitmeid salapäraseid uuringuid. Kogukonnagrupis arutleti veel paar aastat tagasi selle üle, kes sai «pätsata» endalegi selle kivitüki ning mida keegi pärast selle katsumist tundis. Kommentaariumis asuti aktiivselt oma kogemusi jagama – kes olevat saanud elektrilöögi, kellel oli pea valutama hakanud jne.
/nginx/o/2024/05/14/16071768t1h60e1.jpg)
Kuigi tänapäeval on sulamit analüüsinud Tallinna Tehnikaülikooli teadlased leidnud, et see sisaldab suuremas osas kroomi, rauda ja niklit, mida on võimalik ka Maa elanikel saavutada, elavad kohalike elanike jutud ja kogemused inimestes kõigutamatuna edasi.
Mõne aasta eest tegi TV3 M-objektist ka müstilise põnevussarja «Merivälja».
Kutse peole
Laupäeval, 25. mail kell 14–23, tähistab Tallinna Merivälja asum oma 100. aastapäeva suure koguperepeoga, kus astuvad muu hulgas üles Eesti parimad muusikud ja artistid. Väärika juubeli tähistamine toimub Merivälja Seltsi eestvedamisel Merivälja pargis (Kesktee 27).
Koostöös Pirita linnaosaga on kokku pandud programm, kus esinevad armastatud artistid, nii praegused kui endised Merivälja elanikud: Reet Linna, Toomas Uibo, Evelin Samuel-Randvere ja Johan Randvere, Uku Suviste, Kalle Sepp ja DJ Betty Laas. Samuti esinevad kaks orkestrit, Tallinna Politseiorkester ja Saku Mandoliinide Orkester ning Merivälja kooli ja lasteaia lapsed. Päeva juhib Johan Randvere.
Vaata lisa Merivälja Seltsi koduleheküljelt või Facebookist.
/nginx/o/2024/05/14/16071810t1h7773.jpg)
