Tallinna külje all, Pirita ja Viimsi vahel asuv ajalooline Merivälja on kirev elupiirkond, mis on meelitanud inimesi juba aastakümneid linna siginast-saginast ära kolima, ikka merele lähemale. Tänavu tähistab Merivälja oma 100. sünnipäeva. Sellega seoses on paslik võtta hetk, et piiluda lähemalt parajalt müstilise maiguga paiga koduuste ja aiaväravate vahelt sisse.
Pika ajalooga paik
1923. aastal andis Eesti Vabariik suure osa mõisamaast autasumaaks kindral Johan Laidonerile Vabadussõjas osutatud teenete eest. Veidi aega hiljem eraldati sellest väike karjamaana kasutusel olnud maatükk. 21. mail 1924 andis Eesti Vabariik selle maatüki Merivälja Seltsi eelkäijale – Saku Seltsile – kokku 59,40 hektarit.
Maatükk oli märgitud «Merivälja» nime all. Tegu oli asendusmaaga vastutasuks Saku seltsilt sõjaväeliseks otstarbeks võõrandatud maa eest Männikul. Seda maatüki üleandmise päeva, 21. maid 1924, ongi hakatud pidama Merivälja sünnipäevaks.
100 aastat on ju terve sajand! Mina olen Meriväljaga seotud üle seitsmekümne aasta. Aeg lendab ja on äge mõelda, kuidas ühest kalurikülast on saanud tore linnaosa. Reet Linna
Seltsiline tegevus oli edaspidi Merivälja kujunemisel võtmerollis. Kivisele ja niiskele väljale alustati aedlinna rajamist. Mõõdeti maatükk, telliti hoonestuskava, jagati krundid ning algaski majade ehitus. Seltsil olid juhid, oma liikmeskond ja põhikiri ning kõiki asju korraldati ühiselt. Rajati ka Merivälja sadamasild, millest tänapäeval on saanud asumi oluline sümbol – Merivälja muul. Elav ehitustegevus ja aedlinna areng kaunite majade ehitamisega jätkus kuni 1940. aastani. Seejärel algasid erinevad aktsioonid, mis paraku laastasid aedlinna – küüditamine, vangilaagrid ja pagulaselu.
Siis lõpetati ka seltsi tegevus. Võime vaid ette kujutada, milliste raskustega Merivälja kivisele maale kodud loodi ja kui raske oli neil inimestel näha oma plaanide katkemist.
Merivälja kunagine hõng ei ole õnneks lõplikult kadunud. Siin tegutseb taas Merivälja Aedlinna Selts, mis korraldab terve aasta läbi suuremaid ja väiksemaid kogukonnaüritusi. Paljude elanike sõnul pole kogukonnaelu nii kirev kui praegu mitte kunagi olnud!