PALMIPUU PALMI ALL Kuidas ma Indias tundsin end nagu lavale astunud Anne Veski

Laste jaoks olin nagu keegi muinasjuturaamatust. 
Laste jaoks olin nagu keegi muinasjuturaamatust. Foto: Triin Palmipuu

Minu hiljutine reis Indiasse ei piirdunud vaid tööalaste kohtumiste, vaatamisväärsuste külastamise ja kohaliku köögi nautimisega. Mulle avanes uus maailm, kus minust sai ootamatult tähelepanu keskpunkt.

Delhis on nii palju rahvuseid, et torkasin seal küll silma, aga mitte midagi talumatut või erakordset. Kui mitte arvestada seda, et mõned meessoost reisikaaslased panid mulle hüüdnimeks Ainus Töötav Valgusfoor. Nimelt on sealne liiklus toimiv, aga foorituled märgivad kohalike jaoks pigem niisama ristmike asukohti, neist kinni küll suuremat ei peeta. Aga minu kaaskondlased avastasid kiiresti, et kui blond astub sõiduteele, siis otsekohe liiklus seiskub ja saan üle tee minna. Kõndisimegi siis Delhi südalinnas nii, et kui oli vaja teed ületada, kogusin nagu pardimamma reisikaaslased endale sappa, astusin lehvitades sõiduteele ja saime kõik ohutult üle. Tundsin ennast väga kasulikuna.

Mis tunne on olla algaja superstaar? Kui lendasin India lõunaossa Hyderabadi, muutus reis. Ma poleks ka kõige kirevamas unenäos osanud oodata, et minust endast turismiobjekt saab.

Teised ajakirjad

Tagasi üles