Kartulit (Solanum tuberosum) peetakse üheks vanemaks kultuurtaimeks ja tema päriskodu on Lõuna-Ameerikas. Kartul kuulub koos tomati, paprika, füüsali ja baklažaaniga maavitsaliste perekonda – sugulust on märgata ka taimede õites.
Hoolimata visalt levivast arvamusest (ilmselt mugula tärklisesisalduse tõttu) ei tee kartul paksuks, vaid sisaldab vähem kilokaloreid kui pastatooted – keskmiselt 70–80 kcal, makaronitoodetel on see arv üle 100. Kartul sisaldab hulgaliselt kasulikke kiudaineid ning C- ja B-vitamiini, samuti rauda, tsinki, magneesiumit ja kaaliumit. Kuna C-vitamiin laguneb keetmisel, siis soovitatakse noori värskeid kartuleid keeta koos koorega ja keevasse vette pannes. Vanu ületalve säilinud kartuleid aga võib keeta külma vette pannes, sest seal on seismisega vitamiinisisaldus juba märkimisväärselt vähenenud.
/nginx/o/2024/05/17/16078840t1h3816.jpg)
/nginx/o/2024/03/29/15972273t1h909c.jpg)
