13-aastane koer ootas terve öö bussipeatuses peremeest, kes ei kavatsenudki tagasi tulla

Võsu bussipeatusesse maha jäetud koer.
Võsu bussipeatusesse maha jäetud koer. Foto: MTÜ Aita Mind Koju

Segaduses vana ja haige koer jäi Võsu bussipeatusesse surma ootama. Head inimesed läksid küll appi, kuid looma päästmiseks oli kahjuks juba liiga hilja.

Lääne-Virumaal asuva Võsu alevi elanikke rabas sel nädalal julm looma hülgamise juhtum, mis paneb igal loomasõbral hinge valutama. Nimelt otsustas üks keskealine meesterahvas vana ja haige koera bussipeatusesse viia ja sinna lihtsalt maha jätta. Teadaolevalt sõitis mees 14. mail koos videos näha oleva koeraga Rakverest kell 17.35 väljunud bussiga Võsule, kuhu koer temast hinge vaakudes maha jäi.

Maha jäetud loomale tõttasid appi kohalikud elanikud, kes pöördusid MTÜ Aita Mind Koju poole lootuses, et õnnetult hüljatud koer õnnestub terveks ravida ja teda saab veel päästa.

«Koer oli kohe peale bussi Võsule saabumist rihmast vabastatud ja seikles mõnda aega alevi vahel ringi. Seejärel naasis bussijaama, kus ilmselt öö veetis, kuni mu abikaasa ta hommikul poole seitsme paiku seal magamas avastas,» rääkis koerale abi pakkunud Mari Leiner.

Leineri sõnul nägi koer vana ja õnnetu välja: küüned pikad, käpad vigastatud, karv pulstunud. «Aga ta oli väga leebe ja otsis mööduvatest bussidest ilmselt oma peremeest. Ka üks bussijuht astus ligi ja kinnitas, et koer on peatuses juba eelmisest õhtust,» lisas ta.

Võsu bussipeatusesse hüljatud koer.
Võsu bussipeatusesse hüljatud koer. Foto: Võsu Rahvas Facebooki grupp

Leiner otsustas koerale ajutist peatumispaika pakkuda, andis talle vett ja käis kodutänavas jalutamaski. «Ta oli tõesti leebe ja armas ning ilmselt äärmiselt truu, sest ta natuke isegi liputas mulle saba ja pikutas mu hoovis ilma rihmata, ei üritanudki kuhugi pageda. Lihtsalt nii kahju on, et koerake õigel ajal abi ei saanud ning hüljati nii kehvas seisus oma eluõhtul,» rääkis Leiner.

Kuigi koer jõudis lõpuks MTÜ Aita Mind Koju abil loomade kiirabisse, tuli ta kahjuks siiski eutaneerida. Umbes 13-aastase koera maost ja kopsudest avastati kasvajad, aga selle kõrval veel mitmed arusaamatud vigastused, näiteks olid tema sooled liiva ja kruusa täis, alumised hambad pooleks murdunud ja käppadel nahk marraskil.

MTÜ Aita Mind koju esindaja Irmeli Grönberg soovib looma hüljanud mehe üles leida. Tema sõnul on põhjust koeraomanikku seostada Võsu lähedal asuva Sikkani kandiga, kuid kõigil, kes vähegi koera päritolu ja tema peremeest teavad, palutakse helistada telefonil 58036095 või jätta sõnum MTÜ Aita Mind Koju Facebooki lehele.

Abipakkuja: koera silmadest oli näha kurbust ja valu

Võsu elanik Stella Vogt, kes samuti koerale abi pakkus, rääkis, et nägi õnnetut koera bussipeatuses 15. mai hommikul kella kümne paiku. «Nägin, et kutsa sõi bussiootepaviljoni taga liiva ja kive, mille peale jooksin kohe Võsu poodi, et tuua talle vett ja süüa. Poes kuulsin ühelt inimeselt, et koera olevat Võsu bussijaama üks mees maha jätnud. Omanik ise läks poodi,» rääkis Vogt.

Võsu bussipeatusesse hüljatud koer.
Võsu bussipeatusesse hüljatud koer. Foto: Võsu Rahvas Facebooki grupp

Naine andis koerale vett ja vorsti. «Jõi ühe korraga peaaegu kogu vee ära ja sõi isuga kogu ostetud vorsti. Pärast tiirutas õnnetult edasi ümber Võsu bussiootepaviljoni. Busside möödudes koerake seisatas, vaatas oma lontis kõrvadega bussist väljujaid, nagu oleks otsinud oma peremeest, kes ta sinna maha jättis. Seejärel heitis bussiootepaviljoni kiviplaatidele pikali ning nii ta seal õnnetult oligi.»

Busside möödudes koerake seisatas, vaatas oma lontis kõrvadega bussist väljujaid, nagu oleks otsinud oma peremeest, kes ta sinna maha jättis.

Kutsu oli väga õnnetu olemisega. «Sõna otseses mõttes oli tema silmadest näha kurbust ja valu. Kutsu käis pea maas, vaatas pilguga alt üles ja oli arglik. Ma ei saanud minna koju ilma ise midagi ette võtmata.»

Naisel õnnestus saada MTÜ Aita Mind Koju kontakt ning abi vajavast koerast neile teada anda. «Kohe teavitas Irmeli, et tulevad Võsule hüljatud kutsale järele. Meil paluti koer viia varjulisse kohta, sõiduteest eemale.»

Milliseid emotsioone see olukord tekitas? «Istusin koera kõrval ja mõtlesin, kuidas saab nii oma pereliikme hüljata. See ei ole inimene, kes nii teeb enda ustavale ja truule sõbrale. Ma ei suutnud koera kõrvalt lahkuda enne, kui olime mingi lahenduse leidnud ja leidnud talle koha, kus ta eest hoolitsetaks,» rääkis Vogt.

Nagu öeldud, siis koera kahjuks päästa ei õnnestunud. Loomade kiirabikliiniku arstide arvates oli koera pekstud, sest ta võpatas, kui arst hakkas kätt ta pea kohale panema. See seletab ka arusaamatuid vigastusi käppadel.

MTÜ Aita Mind Koju on väike ja kodune varjupaik Kilingi-Nõmmel, mis on juba aastaid pakkunud kodu vanadele ja invaliidkoertele ning ajutist peatuspaika koduotsivatele koertele. Toetada saab EE672200221071060269.

Märksõnad

Teised ajakirjad

Tagasi üles