INTERVJUU ⟩ Eesti tugevaim naiskäesuruja teeb silmad ette paljudele meestele

Christin Krassajakirjanik

19. mai 2024, 18:00

Kui mõelda käesurumise peale, tuleb paljudele meist silme ette pilt sõpradest kõrtsilaua taga või mõni vana Hollywoodi filmistseen, kus lihaselised mehed omavahel jõudu katsuvad. Tegelikult on käesurumine palju enamat – see on spordiala, mis nõuab mitte ainult tohutut füüsilist jõudu, vaid ka strateegiat, osavust ja vaimset vastupidavust.

Kuigi käesurumist ei leia veel olümpiamängude kavast, on see Eestis jõudsalt kanda kinnitanud ja kogunud endale märkimisväärse austajaskonna. Vestlesime Eesti tugevaima naiskäesurujaga, kelle käepigistus suudab ilmselt panna ka kõige kindlameelsemad mehed hetkeks kõhklema.

Susie-Ann Palmre on Eesti tugevaim naiskäesuruja, bikiini fitnessi võistleja ja personaaltreener. Käesurumisega on ta tegelenud praeguseks 11 aastat ja toonud selle aja jooksul koju kümme Eesti meistritiitlit. 

Foto: Siim Kinnas

Kuidas sa üldse käesurumise juurde jõudsid ja mis sind selle spordi juures võlus?

Käesurumine leidis mind. Aastal 2013 olin pärast ülikooliõpinguid kolinud tagasi Eestisse ja käisin vaatamas kulturismi ja fitnessi meistrivõistluseid. Nendel võistlustel on alati erinevad brändid tutvustamas oma tooteid ja teenuseid – toidulisanditest spordiriieteni.

Naersin ja ütlesin, et käesurumine pole ju sport...

Muu hulgas oli seal ka käesurumislaud, kus teatati, et võitja saab endale tasuta jõusaalipääsmed, treeningvarustuse jm. Kuna ma olin just tagasi kolinud, ei olnud ma veel ühegi jõusaali liikmeks end teinud. Mõtlesin, et lähen osalema, kuna olen tugev tüdruk ja tahaks tasuta jõusaalis käia. Võitsingi ja kui ma olin juba auhinnad ära pakkinud ja võistluspaigast lahkumas, jooksis üks käesurujatest mulle järele ja küsis, kas ta tohiks ka minuga surumist proovida. Surusime natuke ja ta ütles, et mul on potentsiaali ja ma võiks käesurumisklubiga liituda. Naersin ja ütlesin, et käesurumine pole ju sport. Ta selgitas, et mujal maailmas on käesurumine palju suurem ja tuntum – toimuvad isegi Euroopa ja maailma meistrivõistlused.

Foto: SIIM KINNAS

Olin üllatunud, kuid see mind ei veennud. Ta üritas mind ära rääkida, kuid ma põiklesin vastu. Lõpuks ta ütles, et kui ma liitun, oleksin ametlikult Eesti esimene naiskäesuruja. Mõtlesin, et see oleks päris lahe tiitel. Ehk saan kunagi Eesti käesurumisajalukku oma nime kirjutada. Liitusin klubiga ja hakkasin iganädalastel treeningutel osalema. Olin ainuke naine. Aastaks 2015 olime rohkem liikmeid ja ka naisi juurde saanud ning korraldasime esimesed Eesti meistrivõistlused käesurumises. Alates sellest ajast olen kõik Eesti meistrivõistlused võitnud.

Kui populaarne see spordiala Eestis on?

Aastatega on Eestis see spordiala kasvanud. Nüüd on meil klubid lisaks Tallinnale  Pärnus ja Kohilas. Toimuvad iga-aastased Eesti meistrivõistlused ja lisaks väiksemad võistlused Pärnus, Kohilas ja muudel spordiüritustel. Käesurumine võiks Eestis veelgi suurem olla, sest võrreldes Lätiga oleme ikka väga väikesed.

Milline on konkurents naiste ja milline meeste seas? 

Naiste seas läheb konkurents aina paremaks. Tulevad uued julged ja tugevad naised. See teeb mulle suurt rõõmu, kuna tegemist pole esmapilgul just kõige naiselikuma spordialaga. Meeste konkurents on kindlasti tugevam, kuna mehi on rohkem.

Milline näeb välja sinu treeningkava?

Lisaks oma bikiini fitnessi treeningutele teen nelja spetsialiseeritud käesurumistreeningut jõusaalis ja kaks korda kuus praktiseerin tehnikat koos teiste käesurujatega lauatreeningutel.

Käesurumistreeningud jõusaalis on jaotatud järgnevalt: küünarvars ja biitseps, side pressure ja triitseps, haare ja sõrmed, pronatsioon ja back pressure.

Jaga mõnda meeldejäävat hetke oma karjäärist

Üks meeldejäävamaid hetki oli kindlasti 2015. aastal esimeste Eesti meistrivõistluste võitmine – need toimusid Salme Kultuurikeskuse lava peal paljude pealtvaatajate silme all. Pärast andsin intervjuusid meediale ning see oli minu jaoks väga eriline päev.

Seadsin hüpoteesi – kas on võimalik võita vaid tehnika ja tugevusega või on ka massi vaja?

Üks erilisemaid võite olid aga viimased Eesti meistrivõistlused (2023). Olin just lõpetanud võistlemise bikiini fitnessis ning nendeks võistlusteks olin kaalust alla võtnud 17 kg. Ei plaaninud minna käesurumisvõistlustele, kuna teadsin, et mu keha on nõrgas seisus ning minna võistlustele 17 kg kergemana kui aasta varem ei tundunud võiduka plaanina.

 

 

 

 

View this post on Instagram

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A post shared by Susie Ann (@5usie_ann)

Uudishimulik võistlejahing aga veenis mind ümber ning ma seadsin hüpoteesi – kas on võimalik võita vaid tehnika ja tugevusega või on ka massi vaja. Võistlustel võistlesin naistega, kes olid minust umbes 30 kg raskemad. Keegi ei uskunud, et ma võidan. Matšid kestsid kaua – ma ei suutnud neid kohe maha suruda, kuid lõpuks ma võitsin. Olin väga uhke enda üle, et suudan särada bikiinides laval ja võita karikaid ning nädal hiljem tulla Eesti meistriks käesurumises.

Kui oluline on käesurumises tugevus võrreldes tehnikaga?

Käesurumine on eelkõige jõuspordiala. Sa võid olla kõige parema tehnikaga sportlane, kui sa aga oled nõrk, ei ole võimalik võita. Tehnika tuleb mängu hiljem, kui sa oled saavutanud heal tasemel tugevuse. Võisteldes konkurendiga, kellega oled sama tugev, saad erinevaid tehnikaid varieerides kindlasti võita. Võidab see, kes on tugevam ja kiirem ja saab endale meelepärast tehnikat enne konkurenti sooritama hakata.

Millist tehnika on vaja?

Hea tehnika tuleb eelkõige tugevast randmest ja sõrmedest, tugevast ülakehast ja koordinatsioonist. Kõige lihtsam oleks jaotada tehnika kaheks: 1) laua peale minemine ja 2) laua alla minemine. Esimese puhul ründad vastase rannet läbi supinatsiooni, teise puhul avad vastase käe sõrmedest, proneerides enda rannet.

Käesurumise juures kõige olulisem on käe hoidmine õlgade vahel. Nii kui käsi liigub õlgade vahelt välja, on vigastuste oht mitu korda suurem.

Mõlema tehnika puhul pead tõmbama vastase kätt enda poole, selleks et tema küünarvarre ja õlavarre vahelist ala suuremaks teha. Mida suurem nurk küünarliigeses, seda väiksemat jõudu saab vastane rakendada. Samal ajal pead painutama rannet, et vastase käsi nõrgemasse asendisse viia. Ja sealt edasi kas tehnika nr 1 või tehnika nr 2.

Kas käesurumise kohta levib ka mingeid müüte?

Tihtipeale arvatakse, et käesurumine käib ainult käega ning keha kaasamine on viga. Tegelikult kasutatakse käesurumiseks kogu keha. Oluline on hoida oma kätt kogu aeg õlgade vahel – nii väldid vigastusi ja suudad kasutada rohkem jõudu. Selleks et hoida oma kätt õlgade vahel, peab kehaga küljelt küljele kaasa liikuma, ehk nii võidu- kui ka kaotuspositsioonis olles.

 

 

 

 

View this post on Instagram

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A post shared by Susie Ann (@5usie_ann)

Minu käest küsitakse ka, mis juhtub, kui vastamisi pannakse üks vasakukäeline ja teine paremakäeline. Käesurumisvõistlused toimuvad eraldi kätega. Võistlustele registreerides paned kirja, kas soovid võistelda vasaku või parema käega. Kõigepealt lähevad vastamisi kõik need, kes suruvad vasakuga, seejärel kõik, kes suruvad paremaga. Saad end kirja panna ka mõlemasse kategooriasse, aga võistlusarvestus toimub eraldi. Nii ongi meil meistrid parema käega ja meistrid vasaku käega.

Mis on sinu isiklikud eesmärgid ja ambitsioonid tulevikuks?

Minu eesmärk on tulla 100 tugevaima naise hulka maailmas. Samuti soovin naistele näidata, et käesurumine ei pea olema mehelik spordiala. Saad olla ilus, naiselik ja tugev ühteaegu. Selleks et olla tugev, ei pea välja nägema nagu mees ega olema ülekaaluline.

Kas oled kunagi käesurumise pärast vigastusi saanud ja kuidas neid ennetada?

Kõige raskem vigastus oli mul küünarliigese kõõluste vigastamine. Sellest taastumine võttis mitu kuud. Alles kolm aastat pärast traumat sain taas valuvabalt suruma hakata. Seda oleksin saanud ennetada korraliku soojendusega.

Enamik vigastusi tekib ebapiisavast soojendusest või kui lastakse matši ajal käsi õlgade vahelt välja. Käesurumise juures kõige olulisem on käe hoidmine õlgade vahel. Nii kui käsi liigub õlgade vahelt välja, on vigastuste oht mitu korda suurem.

Kui saaksid valida ühe kuulsuse (minevikust või praegu), kellega tahaksid käesurumises vastamisi minna, siis kes see oleks?

Alfred Hitchcock – veaks temaga kihla. Kui ma võidan, teeb ta käesurumisest õudusfilmi minuga peaosas.