:format(webp)/nginx/o/2020/04/22/13066114t1hdc85.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/10/10/16409039t1h19e9.jpg)
Kui kodus mingi jama pihta hakkab, midagi ei tööta või läks üldse katki, siis vilksab küll peast läbi mõte: «Ei taha oma tuba, oma luba – tahan olla üürnik ja las omanik teeb kõik korda.»
Ideaalis laheneksid kõik kodus tekkivad probleemid iseenesest. Kahjuks näitab praktika, et katkine gaasiboiler või umbe läinud toru ise end korda ei tee – tuleb ikka kuskile helistada, oodata ja siis end vaeseks maksta.
Just sellises olukorras oli hiljuti Triin, kelle gaasiboiler kodus üles ütles. See tagas talle tuppa kaks asja: kütte ja sooja vee. Kuigi esimene probleemiks enam ei ole, siis sooja veeta mitu päeva elamine oli tema jaoks ikka paras õudus. Muidugi saab tõmmata paralleele möödunud sajandi algusega, kus sellist asja, et kraanist tuleb sooja vett oli väheste rikaste lõbu. Kuid täna elame teistsuguses maailmas – ei viska ka pissipotti enam lihtsalt aknast välja tänavale.
Boilerit kohale parandama tulnud esimene mees teatas, et asi on väga halvasti ning masinavärgi emaplaat on tuksis. Kohale tuli hiljem teine, kes tõmbas pingeid maha ja teatas: «Proua! Te olete täielik õnneseen. Emaplaadiga pole siin mingit pistmist.» Triini sõnul järgnes sellele piinlikult pikk vaikus, mis lõppes ainult ühe anduri vahetamisega.
«Käisin peale seda kaks korda vannis. Pisar tuli lausa silma,» meenutab Triin seda õnnetunnet, mis teda peale jama likvideerimist tabas.
Korteris, mida Madis remondib, on samuti gaasiboiler. Ilus uus, kenasti seinas, torud järgi, kuid veel ühendamata. Kõik näeb väga kena ja korrektne välja, kuid siis sai ta Eesti Gaasilt kirja. Kirjas teatati, et just täpselt see tuliuus gaasiboiler, mis temal, on pärit vigasest partiist ehk juba enne kasutamist on see katki. Kuidas probleem laheneb, näitab ainult aeg.
