Hoiatus!

Foto: Shutterstock / illustreeriv foto

Lemmiku digiajakirjaga jagasid oma kogemust kaks naist, kes on hiljuti Tallinnas võõralt koeralt pureda saanud. Ka statistika näitab, et tänavu on aset leidnud rohkem koerarünnakuid kui mullu.

«Käin oma koeraga iga päev Kloostrimetsas jalutamas. Ka sel korral läksin oma valge samojeediga metsa. Mulle tuli vastu proua, kel oli kaks koera rihma otsas, kellest üks haukus väga kõvasti, kolmas väike koer jooksis lahtiselt ringi. Ühe oma koera rihma oli omanik ümber puu keeranud, mis juba näitas, et ta ei jaksa teda kinni hoida,» meenutas Pirita elanik Kristi Kivilo 22. mail aset leidnud ehmatavat kogemust.

Kristi Kivilo koer. Foto: Erakogu

Kivilo võttis oma koera kõrvale ja üritas temaga võõrast koerast mööduda, kuid rünnakust pääseda tal siiski ei õnnestunud, sest viimane tõmbas end rihmast lahti, sööstis naise poole ning hüppas ilma igasuguse hoiatuseta talle jalga kinni. 

«Mul on viis sekundit must auk, ma ei tea, kuidas see koer ära sai. Järgmine mälupilt on sellest, kuidas omanik jälle oma koerast kinni hoidis. See käis väga kiiresti,» ütles rünnaku ohvriks langenud naine.

Kivilo sõnul oli tegu siiski õnneliku õnnetusega, sest tema enda koer rünnakust pääses ning võõras koer hammustas teda ennast vaid korra ega asunud rappima. «Arvestades seda, kui agressiivne võõras koer oli, siis ma ei tea, mis minu koerast oleks alles jäänud. See oli väga valus.» Naisel olid jalas tugevast materjalist cargo-püksid, mis samuti päästsid hullemast.

Pärast rünnakut helistas Kivilo häirekeskusesse ning kohale saadeti nii kiirabi kui ka politsei. Naine ise ei saanud alguses arugi, kui tõsine tema vigastus on. Abini jõudmiseks tuli tal metsast veidi maad välja jalutada, agressiivsete koerte omanik kannul.

Kivilo esitas rünnaku kohta avalduse ka politseile, kes andis asja menetlemise üle Tallinna munitsipaalpolitseile. Hirmutava kogemuse tõttu ei julge naine enam metsas ilma pipragaasita jalutada (seda abivahendit soovitas edaspidi kaasas kanda ka kiirabitöötaja). Naine jagas ühismeedias rünnaku toime pannud koerast ka fotot, et teisi hoiatada.

«See koer oli tõesti väga agressiivne. Kui ta seal metsas edasi jalutab, mis siis nüüd edasi saab?» küsib Kivilo nõutult ning lisab, et Kloostrimetsas jalutavad koertega sageli ka lapsed, kes võivad samuti ohtu sattuda.

Kivilo vigastus. Foto: Erakogu

Naise vigastus oli tõsine ning ta jagab sellest ka fotot. «Jalg on sinine ja paistes ja ma ei saa enam oma koeraga jalutamas käia,» ütles Kivilo ning lisas, et arstidelt saadud info kohaselt võib tema paranemine võtta vähemalt 2–3 nädalat.

Ehmatav rünnak Kadriorus

Lemmiku digiajakirjaga jagas oma kogemust veel üks naine, kes Tallinnas hiljuti koerarünnaku ohvriks on langenud. 

Valeria Malaja käis 9. mai õhtul umbes kella poole kaheksa paiku Kadrioru pargis jooksmas ning talle jalutas vastu suur hallikarvaline koer noore perenaisega. «Koer hakkas ootamatult minu peale haukuma ja hüppas hammastega reide. Kõik käis väga kähku. Koera perenaine ei suutnud suurt koera korrale kutsuda. Kui oma jala koera hambust vabaks sain, jalutas perenaine koeraga lihtsalt minema. Tundmata muret, vabandamisest rääkimata,» rääkis ta.

Õnneks oli läheduses koerte treeninggrupp, kes naisele appi tõttas. Valeria tellis takso ja sõitis EMOsse. «Meeletu valu, antibiootikumid, teetanuse süst, lõhkised jooksupüksid. Ei ole olemas halvasti käituvaid koeri, see on puhtalt koeraomaniku enda tegemata töö vili,» ütles ta.

Koerarünnakud sagenenud

Tallinna munitsipaalpolitsei ameti avalike suhete peaspetsialisti Meeli Hundi sõnul on Kivilo rünnaku juhtum nendeni jõudnud ning menetluses. Maksimaalne karistus koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest, kui see ettevaatamatusest põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, on 800 eurot.

«Piirkondlike ametnike sõnul on koeraomanikud muutunud hooletumaks. Jalutusrihmata koertest tulnud teated on sagenenud. Tihti põhjendavad omanikud seda asjaoluga, et nende koer ei tee midagi. Samuti tuleb aeg-ajalt teateid omapäi liikuvatest koertest,» ütles Hunt.

Väärteomenetluste statistika näitab samuti mõningast koerarünnete sagenemise tendentsi, kuid see võib olla tingitud nii koerte arvu suurenemisest kui ka inimeste teadlikkuse kasvust.

Koerarünnakute statistika Tallinnas

01.01.2024 – 31.05.2024 – 22 menetlust

2023 – 47

2022 – 41

2021 – 37

2020 – 38

Tallinna munitsipaalpolitsei amet

«Siinkohal tuletame meelde, et vastavalt Tallinna linna koerte ja kasside pidamise eeskirjale tohib koera või kassi viia avalikku kohta jalutusrihma otsas või kandevahendis, mis ei ohusta tema tervist ja millest ta omal tahtel välja ei pääse. Avalikus kohas koera või kassiga liikudes tuleb tagada inimeste ja loomade ohutus. Koera võib avalikus kohas jalutusrihma otsast vabastada või kandevahendist välja lasta vaid koerte jalutusväljakul. Samuti ei tohi unustada, et lemmiku näol on siiski tegemist loomaga, kelle käitumine võib muutuda hetkega ning olla täiesti prognoosimatu.»