/nginx/o/2023/06/02/15365716t1h30cf.jpg)
Sotsioloog Ellu Saar kirjutas Postimehes mõni päev tagasi täiskasvanuks saamisest ja märkis, et igas riigis on arusaam täiskasvanulikkusest veidi erinev. Kui näiteks Soomes peetakse otsustavaks sündmuseks vanematekodust välja kolimist ja Lätis esimese lapse sündi, siis Eestis seostatakse täiskasvanuks saamist eelkõige tööleasumisega.
21. sajandi inimesele on küpsemiseks ja lapsepõlvest välja astumiseks antud palju rohkem aega kui eelmisel sajandil. Kui Raja Teele eakaaslased olid altari ette astumiseks küpsed pärast leeri ehk umbes 17-aastaselt, siis nende tütretütretütred ootavad abiellumisega tavaliselt 30. eluaastate alguseni. Eestis oli 1992. aastal esmasünnitaja keskmine vanus 22,7 aastat, 2023. aastal aga 29,4 aastat.
Samamoodi lükkavad kaasaegsed noored täiskasvanud edasi ka eelmisel sajandil kehtinud traditsioonilisi sotsiaal-demograafilisi verstaposte nagu stabiilne töökoht ja maja ostmine. Kooliskäimine ja vanemate rahakoti peal veedetud aeg aga venib üha pikemaks.