Kogukonna- ja õppeaedade projektijuhid: õpetame linnainimestele unustatud oskuseid

Madis Kartauajakirjanik

Triin Palmipuunaine.postimees.ee ajakirjanik

Kristina KostapPostimees Kodu vastutav toimetaja

3. juuni 2024, 18:30

Kindlasti on paljud kuulnud sõna kogukonnaaed ja/või õppeaed, kuid mida need tegelikult endast ette kujutavad. Sel korral on saates «Oma tuba, oma luba» külas Tallinna õppeaedade projektijuht Marina Laidla ja Tallinna kogukonnaaedade projektijuht Maria Derlõš, kes teemat selgitavad.

Mujal läänes populaarseks saanud community gardening ehk kogukondliku linnaaianduse trend jõudis Tallinna 2011. aastal, mil Uue Maailma Selts rajas kogukonnaaia Koidu-Virmalise-Videviku tänavate vahelisele haljasalale ja Möldre Tee Selts asutas Laagri asumis kogukonnaaia, mis toimib tänini.  

Tänaseks võib Tallinnas eri linnaosades lugeda kokku 33 kogukonnaaeda ning aasta lõpuks peaks neile veel omakorda 10 juurde lisanduma. Derlõši sõnul on igas Tallinna linnaosas täna vähemalt üks kogukonnaaed. 

Aiandushuvilisi ühendavate ühisaedade kõrval on linnaruumis end sisse seadnud ka õppeaiad, mida on Tallinnas kokku pea kahesaja ringis. Laidla sõnul on õppeaiad peamiselt suunatud, nagu nimigi viitab, õppeasutustele ning rajatud on neid kõikjale – hoovidest katusteni. Kuid õppeaia võib leida ka avalikest asutustest nagu näiteks muuseumid ja raamatukogud.

Mis on kogukonnaaed?

Lühidalt öeldes on kogukonna aed ühe piirkonna elanike poolt avalikule või eramaale püstitatud aiamaaga. Tegemist pole suvalise omaalgatusliku roheaktivismiga, vaid kogukonnaaial on kõik vajalikud load ning mingisugune juhtstruktuur, mille aednikud paika panevad. 

«Tegemist on üldiselt kõrgpeenardega, kus on inimesel ruumi meeter korda meeter – nagu Tootsi peenar, kuhu kõike kokku visatud. Ruumi ei ole palju, kuid rõõmu küll,» kirjeldab Derlõš tavalist aiakasti kogukonnaaias. See ei tähenda, et kõik peenrad oleks lahendatud samamõõtmeliste kastidega, kõik on erinevad, kuid eesmärk on üks – pakkuda linnaelanikele võimalus ise endale toitu kasvatada.

Reeglina määratakse ühte aiakasti hooldama üks inimene, kes siis seal oma soovi järgi tegutseb, kuid Derlõš selgitab, et kogukonnaaed ei ole siiski koht, kus saad peenrakasti kätte ja käid seal edasi kõrvaklapid peas vaid oma kasti hooldamas. Kõigilt konkreetse aia liikmetelt oodatakse, et nad panustaksid üldisesse heaolusse.

Kogukonnaaedadele pakutavatest linnapoolsetest toetustest, koolitustest, aedade reeglitest, sellest mida seal kasvatada soovitatakse ja muust räägib Derlõš saates lähemalt.

Kalamaja ürdiaed. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Mis on õppeaed?

Kui kogukonnaaed tugineb aiandushuvilistel, siis õppeajad on osa mingist asutusest, tihti õppeasutusest, kus läbi aianduse õpitakse tundma linnaloodust ja ümbritsevat maailma üldiselt. Linnaaiandus aitab arendada 21. sajandil vajalikke oskusi, nagu ettevõtlikkus, koostöö ja loovus, suunab õpilasi uurimus- ja loovtööprojektidega tegelema ning loob eeldused õues õppetundide toimumiseks.

Laidla sõnul lähenetakse igale rajatavale õppeaiale individuaalselt, arvestades selle peremeesasutuse omadusi, huvisid ja ruumide eripära. Kuid see ei tähenda, et tullakse ja tehakse õppeaed tahtjale valmis. Kes seda ikka asutuse territooriumile soovivad, peavad ka vaeva nägema. 

Sellest, kuidas Tallinna linnas õppeaedasid täpselt rajatakse, millised on toetused, mida neis kasvatatakse ja kõikidest teistest õppeaedadega seonduvatest nüanssidest, räägib Laidla saates lähemalt.

Kõik vajalik informatsioon ning kontaktid seoses Tallinna õppe- ja kogukonnaaedadega leiad SIIT.

Saade «Oma tuba, oma luba» on eetris iga nädal. Saateid saab kuulata Postimehe Pleierist, Spotifyst ja Apple Podcastist.

Ühendust saab julgelt võtta e-posti aadressil [e-mail].