«Me oleme koertega palju sarnasemad, kui soovime või oleme harjunud märkama. Koerad elavad meiega meie tingimustel. Ja selle juurde kuuluvad traumad, õnnetused, emotsionaalsed läbielamised, kurnatus, üksindus. Nii nagu meil, on vahest ka neil vaja professionaalset abi. Kui mul oleks võluvitsake, siis koerte kehakeelt ja baasvajadusi õpetataks lasteaedades ning koolides,» räägib teraapiakoerte spetsialist Maarja Tali.

Koerad on meie ustavad kaaslased olnud juba aastatuhandeid: koertega koos on kütitud, nad on olnud kodu kaitsjad ning paljude perekondade lahutamatuks liikmeks. Inimloomusele on kohane omistada iseenesestmõistetavus ja selle käigus võime me unustada, et iga pereliige vajab hoolt, tuge ja armastust, vaatamata oma näilisele tugevusele. Lemmikud aitavad meid midagi vastu küsimata. Meie kohustus on teada mida, millal ja miks meie lemmikud midagi vajavad.

Teraapiakoertest teab kõige paremini rääkida Maarja Tali. «Teraapiakoer on koos oma koerajuhiga läbinud koolituse ja eksami ning teeb tööd teiste inimeste toetamise, õpetamise või tervise edendamise eesmärgil. Koer on teraapiakoer ainult siis, kui tal on kehtiv litsents, mida tuleb kord aastas uuendada, ta on hea tervise juures ning tal on teraapiakoera vorm, milleks on Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu logoga traksid või kaelarätik. Kui koer traksid maha võtab, on ta täiesti tavaline, ehkki väga eriline, kodulemmik,» ütles ta.