«Ele, kuule, mis nädalavahetusel teed?» küsin oma healt kolleegilt ja sõbrannalt. «Eee, erilist ei midagi!» vastab Ele. «Lähme Tartusse?» «No, lähme! Aga mul raha eriti ei ole praegu. Lähme häälega?» Ja nii otsustasimegi pöial püsti Tartusse põrutada. 

Olime mõlemad varem hääletanud umbes paar korda, aga siis ka sõpradega koos. Uus ettevõtmine tundus väga lahedana, eriti kui oled kindlameelselt võtnud vastu otsuse, et raha ei kuluta sõidu peale sentigi – nii saab lootma jääda ainult inimeste avatusele ja lahkusele.