Kassi võib vannitada vaid ühel juhul

Kassi vannitada ei ole kasulik.
Kassi vannitada ei ole kasulik. Foto: Shutterstock
Copy

Kassid üldiselt vihkavad märjaks saamist ja neid ei pesta. Kui nurrukera asjatult vannitada, võib see kassile suurt segadust ja ebameeldivust tekitada. 

Mõnikord soovitatakse kasside treenimiseks kasutada pihustuspudelit: nad vihkavad märjaks saamist. Seega ei ole vann koht, mida nad naudivad. Kuid kas on õige oma kassi vannitamisest täielikult loobuda? Lihtne vastus on jah. Kui koerte regulaarne pesemine on oluline, siis kasside puhul see ei kehti.

Siiski on mõned väga konkreetsed juhtumid, mille puhul võib kassi vannitamine olla vajalik. Bestlifeonline koondas kokku veterinaaride vastused. 

Kassi keel on kaetud pisikeste teravate keratiiniga kaetud «ogade» ehk papillidega. Kui kassid end lakuvad, ei silu nende keelel olevad papillid mitte ainult nende karva, vaid eemaldavad ka mustuse. Väidetavalt kulutavad kassid umbes 15 protsenti päevas oma kasuka hooldamisele, seega julgeb öelda, et nad on päris puhtad. Hoolimata sellest, kui sageli kassid end hooldavad, võivad mõned omanikud siiski tunda, et see pole piisav. 

Mõnikord on kassid liiga määrdunud 

Kassid, kes ka õues käivad, võivad koju jõuda nii määrdunutena, et nad ise ei saa kasuka hooldamisega järje peale. Kuid siis tasub ka kõigepealt proovida niiske rätikuga looma puhastamist, et tema nahka mitte kuivatada. Tõsisema mustuse korral on vann vältimatu. 

Ja vahel ei pääse kass ennast kõikjale puhastama. Näiteks vanemaks jäädes, võib nende liikuvus ja paindlikkus väheneda, mistõttu on neil raske keelega teatud kohtadeni jõuda. Ka ülekaalulistel kiisudel võib olla sama probleem. 

Enamasti piisab veega pesemise asemel kiisu kammimisest ja harjamisest. Ning kui kodus on mitu kassi, puhastavad nad sageli teineteist. 

Kasside asjatu vannitamine võib häirida nende loomulikku puhtust ja teatud toodete kasutamine võib olla isegi kahjulik nende karvkattele ja tervisele. Soovitus on enne kassi vältimatut vette pistmist konsulteerida loomaarstiga. 

Märksõnad

Teised ajakirjad

Tagasi üles