:format(webp)/nginx/o/2024/06/21/16170200t1h73aa.jpg)
Kasside joomise protsess on üllatavalt keeruline ja põnev. Kui me tavaliselt näeme kassi lihtsalt vett lakkumas, siis tegelikult toimub mitmeid peeneid liigutusi ja mehhanisme, mis muudavad selle protsessi tõhusaks. Kasside keel on spetsiaalselt kohandunud vedelike lakkumiseks viisil, mis võimaldab neil vett kiiresti ja efektiivselt suhu tõsta.
Kasside keele pind on kaetud pisikeste ogakujuliste papillidega, mis aitavad neil toitu ja vedelikku haarata. Need on tugevad ja teravad, võimaldades kassil oma kasukat hooldada ning on abiks liha süües. Vee joomisel mängivad papillid siiski teistsugust rolli.
Kasside joomisviis erineb oluliselt näiteks koerte omast. Koerad kastavad oma keeled üleni vette ja tõmbavad keele nagu lusika koos veega suhu. Kassid aga kasutavad peenemat ja kiiremat meetodit, mis põhineb pigem füüsikalistel jõududel, kui keelega võimalikult suure veekoguse haaramisel. See tagab ka selle, et kui koerad on innukalt vett lakkudes vahel kõrvuni märjad ja habe tilgub, siis kassid jäävad juues elegantselt kuivaks.
Kasside keele kasutamine vee lakkumisel on suurepärane näide looduse nutikusest ja kohanemisvõimest. Keele struktuur ja liikumisviis on täpselt kohandunud nende vajadustele, võimaldades neil efektiivselt ja energiasäästlikult vett tarbida.
Kui kass hakkab jooma, sirutab ta oma keele välja ja puudutab vee pinda. Selle asemel, et keelt üleni vette kasta nagu koer, puudutab kass ainult veepinda ja tõmbab kiiresti keele tagasi üles. Nii tekib inertsiga veesammas, mille kass kiiresti suhu limpsab. See toimub väga kiiresti – kodukass kordab seda liigutust neli korda sekundis.
Teised ajakirjad /nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)