TRAAGILINE ⟩ Harjumaal sõitis naine lapse nähes kassist üle. Seejärel selgus midagi jahmatavat

Kusti Foto: Loomaveeb

Kass Kusti veetis oma päevi Turbas asuvas Olerexi tanklas, tundes end seal nagu kodus. Tänavune jaanipäev jäi kohalike poolt palavalt armastatud looma jaoks aga paraku viimaseks, kirjutab loomapäästja Heiki Valner. Kusti jäi auto alla, kuid pealtnägijate sõnul sugugi mitte kogemata.

Väga paljud, kes Haapsalu maanteel Turba alevikus asuvas Olerexi tanklas käinud, on kindlasti seal ka kass Kustiga kohtunud. Ta oli justkui palgaline tervitaja, kes külastajaid soojalt vastu võttis. Alates tänasest (25. juuni – toim) te temaga kahjuks enam kohtuda ei saa, sest eile sõideti Kustist sealsamas otse ukse ees nagu puunotist üle. Autosolijad kütust ei tankinud ja poes ei käinud. Milleks sinna siis üldse sõideti? Pealtnägijate kinnitusel tegi naisterahvast autojuht seda sihilikult ja tegu polevat juhusliku õnnetusega.

Kusti käis tanklas justkui tasuta iga jumala päev tööl. Vahest tegi muidugi luuse ka. Tegelikult ta muidugi tööle ei kippunud, vaid käis ilmarahvaga suhtlemas nagu mõni poliitik enne valimisi. Kusti lausa armastas inimesi ja tundus, et enamik kahejalgseid teda ka. Vähemalt tanklarahvale pole ühtki kaebust esitatud. Kustile meeldisid tähelepanu ja silitused ning seda inimesed talle ka rohkelt jagasid. Ja kõva jutupaunik oli ta ka. Oi, ta võis lobiseda, kui oleks vaid sellest va kasside keelest aru saanud. Isegi temaga seal paar korda trehvanud. Korra pakkusin isegi pihvist tükikest, aga ei ta sellest hoolinud. Pai tahtis aga küll ja teda oleks vast silitama võinud jäädagi.

Kusti võeti varjupaigast oma kümme aastat tagasi ja küllap sinnagi sattus ta omal aal just meeletu priiuseiha ja suhtlemisvajaduse pärast. Pea juba neljateistaastane kassitaat oli küll juba ühest silmast pime, aga ei see tühiasi rahvaga kohtumas käimast seganud. Muid tervisehädasid Kustil nagu polnudki ja tegemist oli nii särtsaka kiisuga, et jättis poole noorema mulje. Eile jõudis silitamisjärjekord, nimetagem neid siis noorsand Volliks ja preili Kalliks, kätte. Pole minu asi õigeid nimesid ette vuristada, kui seda ei soovita. Loomapiinajad aga ärgu armu oodaku!

Pea juba neljateistaastane kassitaat oli küll juba ühest silmast pime, aga ei see tühiasi rahvaga kohtumas käimast seganud.

Noored tulid Saaremaa jaanitulelt ja kere läks heledaks. Otsustati Turbas keha kinnitada ja Kusti oli neid mõistagi vastu võtmas: «Tere tulemast, kallid külalised! Tere südamest tulemast, aga Olerexi eeskirjade järgi võiksite te vanale kõutsile pikad-pikad paid teha. Mul on teile üks jutt ka.»

Vollile ja Kallile loomad meeldivad ning Kusti sai tanklast väljudes korralikult üle silitatud. Ja siis see juhtus ning kasutan siinjuures Kalli tänast sotsiaalmeediapostitust ega hakka ise mingit «pisarakiskujast õuduslugu» kokku luuletama:

«Tänane kaunis jaanipäev päädis ebameeldiva lõpuga. Olime perega teel koju ning tegime viimase peatuse Turba Olerexi tanklas, kus otse ukse ees peesitas ilus must kiisu. Tegime sõbralikule kiisule hüvastijätuks pai ning asutasime end minema. Hetk enne oli tankla ukse ette parkinud hall Chrysler, roolis tumedate pikemate juuste ning valge T-särgiga nooremapoolne naine. Kui inimesed olid ukse eest lahkunud, siis sõitis see noor naine otse kassist üle ja võimatu oli kassi mitte märgata ning jäi eemal seisma.

Kui inimesed olid ukse eest lahkunud, siis sõitis see noor naine otse kassist üle ja võimatu oli kassi mitte märgata ning jäi eemal seisma.

Minu kaaslane läks ja koputas juhi aknale ning küsis, kas juht teab, et ajas kassi alla. Selle peale nähvas naisterahvast autojuht, et jah, ma tean. Tagantpoolt hõigati veel, et mis see sinu asi on. Aken keriti kinni ja juht sõitis lihtsalt minema. Kiisust ülesõitu nägi pealt ka väike poiss, kes südantlõhestavalt nutma hakkas. Tankla töötajad lubasid kaamerast autonumbrit vaadata ning politseid on ka teavitatud. Kiisu omanik viis kiisu süles ära, kuigi ei tea, kas kiisu ka elama jääb. Elus ta sel hetkel veel oli, aga tundus, et selg sai viga – roomas ainult ja tagakäpad lohisesid järgi. Õnnetusi juhtub, kuid see oli teadlik ja hoolimatu allaajamine. Loodetavasti see julmurist juht tuvastatakse ning vastavalt ka karistatakse.»

Pool tunnikest otsimist, suhtlemist ning Kusti koduaadress koos omaniku telefoninumbriga oligi mul täna ennelõunal leitud. Edasi toimus juba kõik kibekiirelt ning loomapäästegrupi kulu ja kirjadega toimetati Kusti kohe loomade kiirabi kliinikusse. Oi, tal oli valus ja lausa kisas ülevaatuse ajal, kuigi oli hobusegi tuimaks tegeva koguse valuvaigisteid saanud.

Kusti loomade kiirabi kliinikus. Foto: Loomaveeb

Röntgenis selgusid nii hea kui halb asi. Hea, et selgroog terve. Halb, et vaagen puhta puruks ja eks see segaski nii tagakäppi kasutada kui loomulikke vajadusi rahuldada. Veel polnud kõik kadunud, aga peenem uurimine tuvastas ka ristluumurru. Üliväga lihtsalt öeldes asub ristluu pärast seljaaju ja sealt tuleb hunnikus ka neid va närvikaableid läbi.

Miljonist ühel korral võiksid operatsioonid ehk õnnestuda, aga seegi on julgelt pakutud. Arvestades nii Kusti vanuse, taoliste väljaminekute, mis isegi meie väikese ühingu pankrotti viiksid kui ka tõenäolise ebaõnnestumisega, otsustasid omanikud talle viimased paid taevateele kaasa anda. Vähemalt ei surnud üksi nagu enamik tänavakasse, kes masinatega kokku puutuvad ja seejärel valudes halvemal juhul isegi oma paar-kolm nädalat kuskil põõsa varjus surma ootavad, vaid oma inimeste keskel. Kass turvalise küla- või aleviku uulitsal polegi ehk nii suur patt, aga oma lemmiklooma taolise lõpuga peate arvestama kindlasti.

Kusti vigastused olid niivõrd tõsised, et ta otsustati magama panna. Foto: Loomaveeb

Kustil vedas täiega – leidis pärast varjupaika kodu ja elas pika-pika kassielu. Kohtus valdavalt heade inimestega ja tühja kõhtu ega haigusi taluma ei pidanud. Arulagedalt suurel kogusel Eesti kiisudest nii ei vea. Ja pärast õnnetust ei jäetud teda virelema ning suhteliselt kiiresti jõudis ka spetsialistide hoole alla. Ka videopilt ülisõbraliku Kusti ehk isegi esimesest kohtumisest halva ja kurja inimesega on tõesti olemas ning vaid ootab politsei korraldust see neile edastada.

Mis puudutab seda noorukest naissoost autojuhti, siis arvatavasti ta väidab, et ei näinud Kustit. Ausalt? Ei näinud, kui inimesed ta silme ees kassi silitasid? Raske uskuda, aga ärgem välistagem võimalust, et kui Kusti oli ühest silmast pime, siis see neidis võis olla mõlemast. Ka see on võimalik. Loomapäästegrupp tegi igatahes politseile avalduse kriminaalasja algatamiseks ja küllap see siis ka selgub.

Loe pikemalt Loomaveebist.