HEA ELU TEEJUHT ⟩ Ma mõistan, mida sa tunned

Teist inimest aidates paranevad suhted kogukonnas ning ühiskond liigub harmoonia ja õnne suunas. Foto: Shutterstock

Roomas oli palav. Must basaltsillutis, millest Viivi Luik oma «Varjuteatris» korduvalt juttu teeb, keetis suvekuumust juurdegi, nii et jahutusega allmaaraudteel liikumine oli turistile suureks kergenduseks. Barberini peatusest, kust saab Trevi purskkaevude juurde, voogas metroovagunisse rahvamass, keha keha küljes kinni. Minu nina kippus põrkuma vastu kellegi tütarlapse õlga, millele oli trükitähtedega tätoveeritud üks sõna – Empathy.

Terve metroosõidu juurdlesin, mida mõtleb inimene, kes laseb endale pagunitena õlale tätoveerida sellise sõna. On see üleskutse kaaskodanikele: olgem empaatilised? Või on see hoiatus, et tema on liiga empaatiline? Palju ei puudunud, et oleksin tüdrukule õlale koputanud ja küsinud, aga Spagna peatuses, kust pääseb kuulsaid Hispaania treppe vaatama, läks neiu maha.

Mis on õigupoolest empaatia, see tänapäeva psühholoogias kõrgele pjedestaaliastmele tõstetud omadus?