NÄDALA AED ⟩ Saagieelsed suvetoimetused viljapuude ja -põõsastega

Kui sõstrapõõsal hakkavad ilma nähtava põhjuseta oksad kuivama, on alust kahtlustada sõstra-klaastiiva kahjustust. Foto: Ingrid Sembach-Hõbemägi

Suvel tasub heita põhjalikum pilk puuvilja- ja marjaaeda, et võimalikult kiiresti jõuda jälile kahjuritele ning ennetada võimalikke vigu. Kesksuvine lõikamine võib ehk tunduda ebatraditsiooniline, kuid tegelikkuses on taimed parimas elujõus, nende vastupanuvõime haigustele on hea ning lõikekohad paranevad kiiremini.

Juuli esimene pool on just paras aeg õunapuude vesivõsudega tegelemiseks, hiljem on nendega juba hulga rohkem tööd, sest need puituvad. Vesivõsud on püstised kasvud, mis kasvavad vanematele okstele pärast tugevat kevadist lõikust okstel olevatest uinuvatest pungadest. Nende jõuliste kasvude abil püüab puu taastada mahalõigatud võra, et juured kasvuperioodil nälga ei jääks. Kui jätta need eemaldamata, siis järgmisel aastal hakkavad need juba harunema ja nii võibki näha vaatepilti, kus õunapuu okste peal kasvavad justkui uued väikesed õunapuud.

Kui tegemist on juba väga vana või haige puuga, siis võib sellise oksa jätta tüvele või põhioksale ka alles ja sellest tulevikus uue puu kujundada vana osa maha lõigates. Sellist võtet nimetatakse noorenduslõikuseks.