NÄDALA REIS ⟩ Angelina ja Brad käisid seal

Elu Gozol kees juba Rooma ajal, keskajal rajatud tsitadelli ja selle südames asuva katedraali kohal oli siis tempel Junole, Jupiteri abikaasale. Foto: Silvia Pärmann

Malta suuruselt teisel saarel Gozol lonkisid veel viieteist aasta eest ringi eeslid ja enamik majapidamisi tegeles põlluharimisega. Nüüd on sealsetes lautades joogastuudiod ja eesli seljas ratsutamise on asendanud Boldi-sõidud.

Kõrge ja lai roheline metalluks on kindlalt lukus. Koputan veel kord, leian väikese uksekella, aga ma isegi ei kuule läbi paksude müüride, kas see heliseb. Munxari kitsal kõrvaltänaval ei ole kedagi, ükski auto ei sõida mööda, ükski naaber ei piilu kardinapraost. Olen jõudnud külalistemajja täpselt lubatud ajaks, kell 14 pealelõunal, aga uksed ja aknaluugid on kõvasti kinni tõmmatud, inimesed peidus. Ma pole kunagi näinud kohta, mis nii paaniliselt soojust ja valgust kardaks kui Gozo. Paradoksaalsel kombel on need ainsad asjad, mida Gozol suvel külluslikult on. Pealegi, pole üldse palav, Gozo ilm on muutunud ennustamatuks: tänavu aprillis oli kolm nädalat kuumalainet, mai oli ebatavaliselt jahe, pilvine ja vihmane, juunist augustini peaks olema kuum ja kuiv, aga enam ei tea keegi midagi ennustada.

Paar maja edasi avaneb tibukollane uks. «Ah, siin sa oledki! Unustasin öelda, et kollane uks on õige,» tervitab mind külalistemaja Thirtyseven Gozo omanik Patty ja juhatab läbi labürindi, mida ta on viisteist aastat pusinud ehitada, ühendades omavahel kolm traditsioonilist Gozo külamaja šikiks majutusasutuseks basseini, sopilise aia, fotograafist sõprade tööde ja paari tüüne Buddha kujuga.