:format(webp)/nginx/o/2025/01/02/16574412t1hbcd9.jpg)
ATH — see moehaigus, teate ju küll! Mind tabas kõnealune diagnoos möödunud sügisel ja teate mis? Minu ootused järgnevale olid totaalselt reaalsusest erinevad. Kas diagnoos tegi kohe kõik korda? Ei. Kas pesumasin teeb ühe hunnikuga endiselt kolm pesutsüklit? Jah. Kas ma suudan iga päev oma plaanid ellu viia? Ei. Kas riide- ja paberihunnikud on kodus endiselt aupositsioonil? Jah! Kuid ometi on elu teatud mõttes oluliselt, kohe väga oluliselt lihtsam!
Istun üksinda diivaninurgas. Jõud on otsas. Mitte miski ei kõneta. Kohutavalt palju on teha. Halb on. Peaaegu paanika. Käed-jalad põhimõtteliselt tilguvad higist. Pea sumiseb. Isegi hingamine nõuab vaeva. Tütreke tahab mängida — tahan ka, aga lihtsalt ei ole võimeline end liigutama. Meenutan justkui vaevu hingavat kivikuju. Pojal on mure ja ta tuleb seda kurtma. Ma soovin kuulata ja aidata, aga kõik tema sõnad voolavad minust vägisi mööda. Mees tahab lähedust — ma ei saa! Ma olen lukus siin paganama diivanil. Tahaks nutta, aga pisaraid ka ei tule. Miks keegi ei mõista? Miks keegi üldse minust aru ei saa? Ma ju tahan ka seda kõike, aga...
Painavale küsimusele vastuse saamiseks oli aeg sammud arstikabineti poole seada. Tulemus? Jälle viieline! Maksimaalne skoor! Mul ongi ATH!
Kiri lugejalt:
Kas tõesti esimene informatiivne, mitte naeruvääristav ja päriselt arutlev ning analüüsiv lugu meedias ATH teemal? Aitäh, et selle kirjutasite!
Vaikimine lämmatab, rääkimine toetab
Ma tean, et paljudel on sellest lõputust ATH-laulust juba ammu kõrvad umbes, kuid see ei ole vaikimiseks piisav põhjus. Alles hiljuti sattusin lugema uuringut, milles avastati, et suisa 75% naistest kõnnib seda teadmata sama diagnoosiga ringi. Täpselt nagu iga inimene on erinev, kajastub ATH ka meie igapäevaelus tihti erinevalt.
Mõnel hommikul ärgates unistan endiselt sellest, kui vahva oleks olla normaalse ajuga inimene. Naine, kes ajab endale hommikul hoogsalt jalad alla, sammub kindlameelselt otse vannituppa, teeb seal kõik vajalikud protseduurid, jätkab hommikusöögi ja kohviga ning läheb pärast kõike seda nii muuseas tööle — täites seal kõiki kohustusi ilma igasuguse üleliigse enesepiitsutamiseta. Kõlab nagu unelm?
Õhtul maandub ta kodus, valmistab perele õhtusöögi, koristab köögi, jõuab trennigi!
Elu ATH-ga
ATH hommik algab juba eelneval õhtul. Sest järgmise päeva to-do nimekiri annab endast juba varakult kuklasse tagudes märku. Kuidas nii üldse magama saab jääda? No ega ei saagi! Siis ründavad jackpot'ina enesesüüditused kõige selle eest, mis samal päeval siiski tegemata jäi. Lõpuks ajad end suisa nii närvi, et otsustad suure ärevuse foonil kell 2 öösel hoopis köögi suurpuhastusega alustada.
Kui magama saadki, siis ei ole vahet, kui palju und sulle parasjagu võimaldatakse — ärgates oled igal juhul endiselt läbi nagu Läti raha. Ja siis astud rõõmsalt päevale vastu! Sead sammud otse kohvimasina juurde. Kohv mõjub oodatu asemel aga justkui unerohi. Nüüd tahaks küll lihtsalt voodisse tagasi lonkida! Aga ei saa, töö ootab tegemist! Kell ongi juba palju, jääd vist jälle hiljaks. Aga sellest ei ole midagi, vaevalt, et taksojuht pahandab, kui sõidu ajal juukseid kammid ja uneliiva silmast lükkad.
Esimene koosolek on oluline. Sorry, see on suisa maailma kõige tähtsam! Arutame siis pealgi, kuidas taas peedist pesumasinale trumlit ehitada. Sina juba tead! Nüüd vaatame, kas teised ka selleni jõuavad. Nii paari kuu pärast ehk?
Peale esimest koosolekut on keel nii vestil ja sotsiaalne patarei sellises miinuses, et mõttes mõlgub vaid isiklik turvapaik: kodu.
Küll aga ei saa lõpuks sinna jõudes puhata, sest vastu vaatavad nõusid täis kraanikauss, diivaninurgal kasvav kaltsuhunnik — hea, kui ise veel selle segaduse sisse kuidagi ära mahud. Sellisel hetkel tuleks kuskilt otsast olukorda lahendama hakata. Kuid mida teed sina? Istud diivanile. Kookonisse! Ja muudkui mõtled, millisest otsast alustada ning seejärel oled suurest mõttetööst nii kurnatud, et kõik jääb jälle tegemata. Lõpuks sõlmid sõbrannaga püha kokkuleppe, et ta helistab sulle kord nädalas ja ähvardab 15 minuti pärast külla tulla — vaid nii saab terve elamise rekordkiirusel läikima! Soovitan soojalt!
Selline oli minu elu enne diagnoosi.
ATH on geneetiline ja võib esineda ka teistel pereliikmetel. Tegemist on pisut teistsuguse aju funkstioneerimisega.
ATH ei ole haigus. Arstid nimetavad seda häireks. Mis siis on häiritud? Häiritud on keskendumine ja tähelepanu koondamine vaimset pingutust nõudvale tegevusele. Lapseeas ja täiskasvanul võivad häire jooned olla mõnevõrra erinevad. Kui lastel on esiplaanil just kehaline üliaktiivsus, mistõttu nad võivad teinekord olla nagu «üleskeeratud Duracelli jänesed», siis täiskasvanutel ja noortel on see teisiti.
Täiskasvanueas on kõige suuremad raskused seotud tähelepanu- ja keskendumisraskustega, hajameelsusega ning raskustega kokkulepetest ja tähtaegadest kinnipidamisega. Raskusi võib olla ka otsuste langetamisel ja langetatud otsuse juurde jäämisel. Lisaks võib olla ATHga inimesel kalduvus reageerida liiga emotsionaalselt ning impulsiivselt.
Allikas: peaasi.ee
Depressiooni ja ärevuse varjus
Minagi pidin esialgu ise nuputama, mis mul siis täpselt viga on, sest olles pool elust maadelnud liigse ärevusega, oli selge, et päris normaalne see ilmselt olla ei saa. Teistel ju ei hakka iga asja peale seest keerama? Või varjavad nad seda täpselt sama osavalt nagu mina ise?
Arsti juures selgus, et ei ole teised sugugi nii head maskeerijad: neil tõepoolest pole mulle nii tuttavaks saanud muresid!
Selleks ajaks olin juba kõvasti eeltööd teinud ja viinud end kurssi kõikide imerohtudega, mis vaid minutitega peas toimuva maksimaalselt tüütu arutelu vaigistavad ja selle õndsa vaikusega asendavad. Kõik manustatud artiklid ja ühismeedia tarkuseterad kinnitasid justkui kooris, et rohi teeb kõik korda! Toad teeb korda, isegi kehakaal pidi kolinal kukkuma hakkama!
/nginx/o/2016/12/19/6187955t1hbf54.jpg)
Ravimid aitavad, kuid mitte kõiki...
Minu puhul aga nii ei läinud. Üsna kiiresti sai selgeks, et rohtudest ma abi ei saa — see tähendas vaid üht: tuleb iseennast aitama hakata!
Olukorra seedimine võttis kuid, aga lõpuks suutsin välja mõelda, kuidas ATH enda kasuks tööle panna. Mind aitas oma eripära aktsepteerimine ja suurpuhastus elus. Ainus asi, mida pidin tegema, oli järgmine: eemaldasin elust kõik, mida ma ei naudi ja jätsin alles vaid asjad, mis teevad hingele pai. Samaväärselt konkreetne reha käis läbi ka tutvusringkonnast.
ATH puhul on tavaline, kui lükatakse edasi ülesandeid, mis sulle mingit pinget ei paku. Kõikide tüütute asjadega on aega vähemalt viimase minutini! Kuid tegeledes südameprojektidega — teemadega, mis sind päriselt ka kõnetavad — anname endast rohkem kui kõik ja saame nädala töö vaid loetud tundidega pidulikult purki.
Loe ka Heidi Ruuli teisi liigutavaid lugusid, leiad need siit!
Selgus ja kindlus
Diagnoos tõi mingis mõttes selguse ja kindluse. Tean nüüd palju paremini, kuidas ma toimin ja miks ma kindlates olukordades pea alati ühe ja sama stsenaariumi järgi käitun. Nüüd ma tean, millal on aeg pidurit tõmmata ja lihtsalt hingata. Ikka selleks, et mitte taas enesehävituslikku mustrit korrata.
ATHkad on teistest alati mitu sammu ees. See on kindlasti meie suur pluss. Kuid sellest võib saada ka sama suur miinus.
Minevikus ei olnud harvad juhused, kui hakkasin oma kallile kaasale tõelise entusiasmiga oma päevast rääkima ja sellest sai hoopis mäng, kus tema pidi lünki täitma, sest n-ö puuduolev pool infost käis välguna mu peast küll läbi, kuid temani see ju ei jõudnud. «Kuidas sa siis aru ei saa?» oli küsimus, mida võis meie kodus igapäevaselt kuulda ikka üsna mitu korda.
ATH eripära toob kaasa ka eeliseid
Erakordne loovus. ATHga inimesed on väga loomingulised ja originaalse mõtlemisega.
Käivitamisvõime. Neil inimestel on väga palju ideid, mis purskuvad välja sellise laengu ja säraga, et neil on lihtne teisi inimesi kaasa haarata ja tegutsema innustada. Sama mündi teine pool on tõsiasi, et neil endil on keskmisest nõrgem täidesaatev funktsioon ja sageli tüdinevad nad ideest enne, kui see täielikult teostatud saab.
Suur pilt. Neil võib olla raske toime tulla argielu detailidega, kuid nad võivad suurepäraselt näha suurt pilti, omada visiooni või mõelda välja või näha ette asju, mida keegi veel ei taju.
Suhtlemisoskus. Mitte kõik, küll aga paljud ATH spektri inimesed on äärmiselt võluvad «inimeste inimesed». Ise võivad nad tunda end sotsiaalselt ärevana, väljapoole näivad nad säravad, energilised ja huvitavad.
Impulsiivsus ja julgus. Nad on julged – tuleb mõte ja kohe teevad. Seal, kus teised kardavad, julgevad nemad olla ees minejad ja testijad, riski võtjad, sest riskiga kaasnev elevus sobib nende aju eripäraga.
Empaatiavõime. Nende sisemine ärevus võib olla suur ja sisekõne negatiivne, kuid samuti on ATHga inimestel suur tundlikkus, empaatiavõime ning oskus end teise kingadesse asetada.
Hüperfookus. See on anne, mis omamoodi kompenseerib seda, et ATHga inimestel on tavaelus väga raske fookust seada ja hoida. Seda juhul, kui tegevus neid ei sütita ega huvita. Kui nad aga leiavad midagi, mis neid täiega huvitab, siis võib öelda, et nende fookus «ületab inimvõimete piirid». Kuid see ka kurnab.
Pingetaluvus. Hämmastav on ka see, et kui tavaelu käib ATHga inimesel sageli üle jõu, siis kriisiolukorras on tema kõige rahulikum. Seal, kus teised on paanikas, leiab tema külmavereliselt ja loogiliselt lahendusi ja suudab väga hästi mõista, mis on sel hetkel prioriteet ja mis kasutu.
Vältimatuse taju. ATHga inimesed võivad kriisis olla need, kes sõna otseses mõttes päästavad teised. Nad saavad aru, mis on vältimatult vajalik, ega kõhkle tegutsemast, kui seda tõesti vaja.
Täna ma juba teadvustan endale, et inimesed, kellega vestlen, ei kuule arutelu, mis mu peas samal ajal toimub. Nemad ei tea, et ma olen meie vestluse juba kaheksa korda mõttes läbi mänginud ja tean, kuhu see lõpuks jõuab. Ja see on okei.
ATH on okei. Sellega tuleb lihtsalt elama õppida. Fokusseerida plussidele ja aeg-ajalt maadelda miinustega. Luua enda jaoks personaalne maailm, milles sa ise end mõnusalt tunned ja kõige paremini toimid. Kui sind aitavad tabletid, on hästi. Kui mitte, siis olukord pole kaugeltki lootusetu! Mina olen ju ikka siin ja ajan kaljukitsele omase põikpäisuse ja järjekindlusega ikka rõõmsalt oma rida edasi!
Kas mul võib olla ATH?
- Pärilikkus. Tänaseks on psühhiaatrid veendumusel, et kuni 80 protsenti juhtudel on ATH pärilik – kui laps on saanud diagnoosi, tasub vaadelda ka vanemaid. Ning vastupidi – olles vanemana teadlik oma ATH eripärast, tasub olla tähelepanelik ka laste suhtes.
- Hormonaalsed muutused. Jälgi oma vaimset tervist eriti hellalt lapseootele jäädes ning peale sünnitust, samuti üleminekueas. Varem mitte üldse või vaid vähesel määral häirinud ATH võib sel ajal rohkem tähelepanu vajada.
Kontrollküsimused, millest alustada:
Kas sul on lihtne inimestega suhteid luua, kuid raske neid hoida?
Kas sa jääd pidevalt hiljaks?
Kas sul on raske oma välimust korras hoida, riietes on augud ja plekid?
Kas sinu koju tekkib lakkamatult loominguline segadus, kuigi koristad?
Kas pidevalt on midagi kadunud ja sa ei mäleta, kuhu oma asjad panid?
Kas sul on keeruline teha asju, mida pead igavaks?
Kas sul on keeruline katkestada põnevaid tegevusi?
Kas sul on sageli raske uinuda, sest mõtted põrkavad peas?
Kas sul on väga raske püsida normaalkaalus, kaal lihtsalt lisandub?
Kas sa tunned end «uppumas» – tavaelu ootused kasvavad üle pea?
Kaht sarnast pole. Oluline on teada, et ATH avaldub inimesiti väga erinevalt ja iga inimese aju on erinev. Mõned jooned võivad avalduda, teised üldse mitte.
Ravi ei tasu kindlasti karta – see võib elukvaliteeti ja toimetulekut oluliselt parandada. Arvestatav osa ATH eripäraga inimesi ei vaja mingeid ravimeid, aga see ei näita, et nad oleks «tervemad» – nende aju toimib lihtsalt teisiti.
ATH ei tee inimest halvemaks või paremaks, oluline on saada tõene pilt, et oma aju eripäradega arvestada. ATHd ei saa kunagi kasutada vabanduse või õigustusena, et pääseda tülikatest kohustustest, nõuda eriõigusi või oodata erikohtlemist. Iseendaga toimetulek on igaühe isiklik vastutus sõltumata tema eripäradest.
ATH ei ole ainult nuhtlus!
Vahel võib olla tunne, et ATH on üks tõeline nuhtlus, aga mitte alati. ATH diagnoosiga inimene võib olla vaimustavalt loov, suhtlusaldis, elava kujutlusvõimega, tundlik, empaatiline ja originaalsete mõtetega. Need on kõik väga head omadused! Kuid ATH põhjustatud käitumine võib vahel varjutada nende andeid. Nii võivad need anded jääda märkamata ja tunnustamata. Kui Sa peaksid olema ATHga, siis sinu üks keeruline ülesanne on hoolitseda oma erilise energia eest ja suunata seda erilist energiat nii, et see aitaks välja arendada sinu parimad küljed.
Allikas: peaasi.ee
