Copy

«Oleme seda lastele selgitanud nii, et issi tuleb tagasi, kui algab uus suvi. Kõigepealt aga tuleb nautida praegust suve, siis tuleb sügis, talv ja kevad ning issi ongi juba tagasi ja saab kogu aeg jälle meiega olla!» räägib pereema Celine, kuidas tema 27-aastane abikaasa võttis vastu otsuse minna paar nädalat tagasi alanud ajateenistusse.

Peres on kolm väikest last, seega oli mõte Celine’i jaoks küll hirmutekitav, kuid ta on uue elustiiliga järk-järgult toime tulema õppinud. Naine jagab ka näpunäiteid, kuidas üksinda suure pere emana hakkama saada.

Celine ja Jörgen suundusid peale gümnaasiumit kohe Austraaliasse, kus mees sai väga suure vigastuse ja tänu sellele esialgu kaitseväest pikenduse. Seejärel sündis neil juba esimene poeg Lohe, kellega lisandus veel üks pikendus. Kahe lapse puhul enam kohustust minna ei olnud, seega kaitseväkke mineku mõte jäi kuhugi unustuse hõlma.

Ühel hetkel hakkas Celine’i abikaasa aga tundma, et töö, mida ta parajasti teeb, ei kõneta enam teda ning tahaks midagi uut proovida. Ta pakkus naisele välja idee, et läheks üheteistkümneks kuuks kaitseväkke, kus minevikus käimata jäi. «Alguses, kui ta selle mõtte välja käis, olin ausalt öeldes natuke paanikas, vihane ja pettunud - mind valdasid korraga kõik emotsioonid. Kartsin, et ei saa kõigega üksi hakkama - selle vastutusega, et kõik saaksid oma asjad tehtud ning midagi ei jääks sellepärast katki,» avaldab Celine. 

Kommentaarid
Copy