/nginx/o/2024/08/02/16263833t1h44e2.jpg)
/nginx/o/2023/06/02/15365716t1h30cf.jpg)
Keskenduda ei suuda, lükkab kohustusi aina edasi, unustab ja kaotab asju, tuba ei korista – selge, inimesel on aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Viimasel ajal on meedias sellest diagnoosist palju juttu olnud (eestikeelse akronüümina ATH, kuid tihti kasutatakse ingliskeelset lühendit ADHD).
Psühhiaatrid pööravad sellele neuroloogilisele häirele praegu rohkem tähelepanu kui varem ning suhtuvad patsientide kaebustesse tõsiselt. Võrdluseks: varem nimetati neid sümptomeid närvilisuseks, jonnakuseks, lohakuseks ja laiskuseks ning vanaema andis sellisele lapsele lihtsalt vitsa, mitte ei saatnud psühhiaatri vastuvõtule. Õnneks on aeg edasi läinud.
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire ei ole tingitud valest kasvatusest või valest toitumisest, vaid on geneetilise taustaga neuroloogiline arenguhäire. Probleemid hüperaktiivsusega, tähelepanematusega, impulsiivsusega ja laokil olekuga ilmnevad enamasti lapsepõlves. Inimesel endal on raske ning tema lähikondsetel samuti. Ainuüksi USAs on arstid diagnoosinud ATH umbes 6,4 miljonil lapsel, kuid seda diagnoosi armastavad ka kodutohtrid määrata nii endale kui ka sõbrannadele.
«Moodsa» ATH diagnoosimise buumis kipub ununema, et samasugused sümptomid esinevad ka teiste haiguste puhul. Kui jääda lihtsalt uskuma, et ju mul siis aktiivsus- ja tähelepanuhäire on, kui kõik sellest räägivad, võivad need teised haigused kahe silma vahele ja seetõttu ka ravita jääda.
Igasugune hüperaktiivne või impulsiivne käitumine ei tähenda automaatselt neuroloogilist arenguhäiret.
Keskendumisraskused on üks levinumaid psühhiaatriliste haiguste klassifikaatoris esinevaid sümptomeid, seda seostatakse ligi 20 diagnoosiga. Ajukahjustus, südameprobleemid, fibromüalgia, diabeet, hüpotüreoidism, stress vms võivad samuti avalduda ATH kujul.
Keskendumisraskusi, motivatsioonipuudust ja otsustusvõimetust võib põhjustada ka depressioon ja ärevushäire.
Ka loidus, raskused ülesannete alustamisel ja lõpetamisel ning unehäired võivad samuti viidata nii ATH-le, depressioonile kui ka ärevushäiretele.
Või näiteks bipolaarne meeleoluhäire (inimene on kord üliaktiivne, kord energiast tühi ja jõuetu): tohutu jutuvada, impulsiivsus ja riskeeriv käitumine võivad viidata nii ühele kui teisele häirele.
Probleemid tähelepanuga iseloomustavad teisigi haigusi peale ATH, näiteks obsessiiv-kompulsiivse häirega kimpus oleval inimesel on samamoodi raskusi tööga pihta hakkamisega, sest tal on vajadus korduvalt sooritada sundkäitumisest põhjustatud rituaale.
Kuidas testitakse aktiivsus-tähelepanuhäiret
Kuidas testitakse aktiivsus-tähelepanuhäiret
Pole olemas ühte kindlat testi, kuid WHO on heaks kiitnud eneseanalüüsil põhineva ASRS- (Adult Self-Report Scale) testi, mis on leitav lehelt add.org/adhd-test.
Unepuudus põhjustab keskendumisraskusi ja inimese võimet selgelt mõelda: uuringud näitavad, et inimesed, kes magavad kolm kuni kuus tundi, sooritavad kognitiivseid teste halvemini, ülesanded võtavad rohkem aega ja nende sisu mäletavad unevaeguses inimesed halvemini.
Tihtipeale esineb raskusi keskendumisega ja hüperaktiivsust ka narkomaanidel.
Ja muidugi on mälule ja keskendumisele halvavalt mõjunud nutitelefonide ajastu. Lisaks tähelepanu hajutamisele sunnib ekraanilt voogav põnevus töid-tegemisi tundide kaupa edasi lükkama.
Ja lõpuks võib klassis halvasti käituda ka andekas laps, kellel hakkab tunnis lihtsalt igav.
Aktiivsus-tähelepanuhäire laadseid tunnuseid esineb pea igal kümnendal koolilapsel, poistel kolm korda sagedamini kui tüdrukutel.
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire ravi on pikaajaline ja koosneb nii psühhiaatri välja kirjutatavatest ravimitest kui ka psühholoogi läbi viidavast teraapiast. Kui ATH-lapsega tegelevad kool ja spetsialistid, siis täiskasvanud kiirustavad otsejoones psühhiaatri juurde. Siinkohal on tundmatuks jääda soovivad psühhiaatrid märkinud, et nii mõnigi kord on patsient huvitatud mitte niivõrd häirest vabanemisest, kuivõrd retseptist ATH sümptomeid leevendavatele ravimitele.
Nimelt kasutatakse ATH ravis tablette, millel on psühhostimuleeriv ja söögiisu pärssiv toime. Metüülfenidaati (müüakse meil Concerta ja Medikineti nime all) sisaldavate ravimitega paraneb keskendumisvõime, väheneb impulsiivsus, hajameelsus ja liigne emotsionaalsus. Nii et ideaalne «elustiiliravim»...
Metüülfenidaadi väärkasutamine võib aga põhjustada füüsilist ja psühholoogilist sõltuvust ja suureneb üledoosi oht. Nii et enne kui endal «moehaigus» diagnoosida, tasuks – koos arstiga – kaaluda ka muid võimalikke tervisehäireid.
Kolmandik lastest kasvab täiskasvanuks saades ATH sümptomitest välja, täiskasvanutel on aga võimalik ravi alustada eneseregulatsiooni meetoditega, alustades näiteks meditatsioonist. Kui te diagnoosite end valesti, võite jääda ilma oma probleemi õigest lahendusest.
