«Minu suurim soov oli isaks saada. Ma justkui olin ka, aga mehe jaoks on ikkagi vaja, et sul oleks oma laps. Taipasin – kelle elu ma siin elan? Ei, minu elu see küll ei ole. Kui minu suurim soov ei loe mu naise jaoks midagi, siis ta ei ole minu naine!» Nii põrutab Jaanus, kes kolis kokku naisega, kel oli pisike poeg. Sellest sai tema elu üks valusaim õppetund.

Naised saavad suhetes tihti haiget, kuid täpselt sama lugu võib juhtuda ka meestega. Siin on vaid mõned näited sellest, kuidas naised eestlastest härradele elus liiga on teinud ja nende südamed tuhandeks killuks purustanud.

Ideaalne ema purustas mehe südame

Jaanus kolis Margiti juurde elama, kui naisel oli paarikuune poeg. «Minu laps ta ei olnud, aga ma kiindusin temasse. Kasvatasin teda nagu oma poega. Kes on isa, ei saanud ma kunagi teada.» Mees tunnistab, et teda kütkestas naise ilu, aga üllataval kombel ka laps mängis rolli, et ta suhtesse jääda otsustas. «Mind võlus, kui hea ema ta on oma lapsele. Mõtlesin juba alguses – tahaks oma lapsele ka sellist head ema.» Mees tõi teema ka lauda, naine naeratas armsalt. Ei öelnud midagi.