NÄDALA AED ⟩ Suve lõpus algab sügis

Väetamisel ei piisa väetise laialipuistamisest, vaid see tuleb mulda kobestada. Foto: Kekkilä

Ingrid Sembach-Hõbemägimaastikuarhitekt

16. august 2024, 17:00

Käes on augusti keskpaik ja aias tuleb hakata tegema ettevalmistusi sügiseks. Üks selline töö on sügisene väetamine ehk taimede ettevalmistamine talvitumiseks ja uueks kasvuhooajaks.

Kuigi nime poolest viitab sügisväetamine sügisperioodile, ei tasu seda siiski väga hilisele ajale jätta, kuna taimed ei jõua seda ära kasutada. Pigem tulebki tegutseda sügise eel, et taimed end talveks ette jõuaksid valmistada. Sügisväetis annab taimedele signaali lõpetada intensiivne kasvamine ja valmistuda talvitumiseks. Loomulikult tunnetavad taimed aastaaegade vaheldumist ka ilma väetiseta, kuid väetamine toetab varuainete kogumist ja parandab taimede tervist. Kui ait on varusid täis, on ka lihtsam muretult talvele vastu minna. Elu on näidanud, et toitainetenäljas ja veedefitsiidiga talvituma läinud puud saavad ka rohkem talve- ja kevadkahjustusi.

Pole sugugi ükskõik, millist väetist sügisel kasutada. Väetis, millega taimedele kevadel kasvujõudu antakse, sügisel neile enam ei sobi, sest kevadväetised sisaldavad rohkelt lämmastikku, mida taim tarvitab kasvamiseks. Lämmastikurikkad on ka orgaanilised väetised, eriti kanakaka ja veisesõnnik, ent märkimisväärne kogus lämmastikku leidub ka hobusesõnnikus. Seepärast ei tasu orgaaniliste väetistega sügisel liialdada, sest need sunnivad taime kasvama, kuid puituda need noored võrsed enne külmade tulekut enam ei jõua ja külm võib neid kahjustada. Kui olete segaduses, millist väetist kasutada, siis juhinduge pakendil oleva sõna «sügis» järgi, samuti on olemas eriväetisi taimeliikide kaupa – okaspuude või rododendronite sügisväetis jmt.