/nginx/o/2024/08/20/16300440t1h0a59.jpg)
Kujuta ette elu, kus palmid õõtsuvad su pea kohal, soolane tuul toob endaga kaasa Vahemere aroome ning iga päev algab ja lõpeb seiklusega. Nii algas minu aasta Maltal – väiksel, kuid kireval saarel, kus sõbrannadega avastasime elu ilu keset lõputuid päikeseloojanguid, peoöid ning ootamatuid armuseiklusi. Kuid elu Vahemere ääres ei olnud ainult päike ja muretus – vahel tuli silmitsi seista ka keeruliste ja isiklike olukordadega, mis tõid kaasa küsimusi suhete ja enesetunnetuse kohta. See on lugu ühest aastast, mis muutis mind rohkem, kui oleksin osanud arvata.
Veetsin aasta Maltal koos oma kahe sõbrannaga. Otsus sündis lihtsalt sellest, et soovisime minna elu nautima palmi alla. Ega meil mingit otsest plaani ei olnud, kuid üsna pea leidsime endale töö ja korteri ning tundus, et jääme siia kauemaks kui nädalake.
Malta on küll väike koht, kuid ilusatel Eesti naistel pole palju vaja ripsmeid lehvitada, kui juba uued tutvused tulevad. Eriti populaarne on Paceville linnaosa, mis meenutab Tallinna vanalinna oma baaride ja ööelu poolest. Seal toimub kõik pigem väljas – nagu soojamaades kombeks. Me ise oleme rohkem elunautlejad kui -põletajad. Kui olime juba natuke aega veetnud poole miljoni elanikuga soojas saareriigis, siis hakkasime järjest rohkem taipama, milliseid urkaid vältida, kus on ilusad privaatsed rannad ja kuhu matkama minna.
/nginx/o/2024/09/10/16349468t1hf44a.jpg)
Isiklikult ei ole ma suur üheöösuhete pooldaja. Kuigi elu on neid võimalusi ikka tee peale toonud, siis olen jäänud viisakalt kindlaks oma põhimõtetele. Enamasti. Otsin kaaslase puhul pigem sügavamat sidet ja tahan temast aru saada enne, kui läheme asjaga edasi. Mis puudutab Maltal suhete loomisesse, siis see on selline koht, kus paljud inimesed on ajutiselt – tullakse tööle või seiklema ja mõni aeg hiljem minnakse ära. Nii et püsivama sideme leidmine on keeruline. Andsin siiski võimaluse ka kohtingurakendustele.
Üsna pea leidsin endale ühe põneva Taani noormehe, kes oli seal nii iseend kui oma äri mõnusalt sisse seadnud. Esialgu tundus ta tõeline leid – hingeline vegan, kellel oli mitmeid põnevaid hobisid. Me käisime paaril kohvitamisel ja veetsime isegi õhtu tema pool, küll pelgalt filmi vaadates. Kuid hoolimata tema huvitavatest külgedest ei tekkinud seda sügavamat hingelist sidet, mida olin otsinud. Meie ühine teekond tegi meist hoopis head sõbrad.
/nginx/o/2024/09/10/16349471t1hdf68.jpg)
Malta on aga tõeliselt kontrastne paik. Ühest küljest kohtad seal väga konservatiivset ja sügavalt usklikku kohalikku rahvast, teiselt poolt valitseb seal ka hoopis teine maailm – turistid ja noored pidutsemas kire ja vabadusega, täites ööd muusika ja tantsuga. See kahe äärmuse koos eksisteerimine on kuidagi nii maagiline. Ühel õhtul võisin end vabalt kaotada metsikutesse pidudesse, järgmisel hommikul aga nautida rahulikku pühapäevast jumalateenistust koos kauni muusikaga. Nagu elaks filmis. Päriselt!
Mõne aja möödudes leidsime ikkagi sõbrannadega endale püsivad kaaslased. Üks sõbranna leidis hispaanlasest noormehe, mina ja teine sõbranna jäime italiano'de juurde. Malta, olles Vahemere südames ja otse Itaalia all, on koduks paljudele itaallastele. Meie uued tuttavad tõid oma päikeseliselt kodumaalt kaasa kirglikku elurõõmu ja võtsid meid vastu avatud südametega.
Minul oli eriline suhe ühe Itaalia noormehega, kes töötas advokaadina ja kellega tutvusin deitimisäpi kaudu. See oli teine kord, kui proovisin selliseid rakendusi, ja meie kohtingud olid tõelised filmistseenid. Jalutasime mööda palmisaludest ääristatud promenaade ja nautisime mõnusalt aega restoranides. Kuid paraku, hoolimata sellest toredast koosviibimisest, ei tekkinud mul restoranis õiget hingelist sidet – see õhkkond ei sobinud mulle inimese sügavamaks tundmaõppimiseks.
/nginx/o/2024/09/10/16349476t1h9228.jpg)
Kuna saar on üsna väike ja kõik kõige kaunimad kohad olid enam-vähem juba läbi käidud, pakkus sõbranna välja minna Sitsiiliasse, et ta saaks seal tätoveeringut teha. Nõustusin kohe. Selgus, et ka minu noormees plaanis samal ajal oma vanemaid Siracusasse külastama minna ja kutsus meid kaasa. Nii leidsin end ootamatult novembrikuises Itaalias, kus 25-kraadine soojus pakkus täiesti imelist sügispuhkust. Sain isegi tema vanematega tuttavaks – kohtumine oli natuke ootamatu, kuid see lisas kogu seiklusele soojust ja intiimsust.
Catania oli mulle kui autojuhile lõbus kogemus – täielik kaos liikluses, kus keegi suunatulesid ei kasuta ja peeglid on vaevu küljes, kuid see melu ja segadus pani mind tundma elavana.
Kui sõbranna järgmisel päeval Maltale tagasi läks, sain oma italiano'ga lõpuks rohkem aega koos veeta. Kuigi olime deitinud paar nädalat, polnud me veel linade vahel tutvust teinud. Siracusas tekkis selleks aga ideaalne hetk. Alguses tundus natuke veider tema vanemate kodus külalistemajas seksida, kuid see ootusärevus ja väike risk andsid olukorrale erilise maigu. Iga suhte alguses on esimene seksuaalne kogemus alati natuke kohmakas, kuid see kogemus ületas kõik ootused. Olime varem seksist rääkinud, jaganud oma eelistusi, mis lõi juba enne füüsilist lähedust tugeva emotsionaalse sideme.
Mõne kuu möödudes kolisimegi kokku ja esialgu tundus kõik idülliline. Ma võtsin pausi tööelust ja sain nautida perenaiseks olemist – päeval lugesin terrassil raamatut, värske apelsinimahla klaas käes, õhtul valmistasin õhtusööki ja nautisime rahulikku koosolemist. Kui ma lõpuks tööle tagasi läksin, muutus meie elu tavaliseks, ent päikselised päevad andsid alati neile värvi.
/nginx/o/2024/09/10/16349555t1h0434.jpg)
Siis juhtus midagi ootamatut. Mul tekkis intiimne tervisemure, mis muutis seksi ebamugavaks ja valulikuks. Proovisin oma muret jagada, kuid noormees reageeris sellele ülemäära emotsionaalselt, arvates, et ma ei taha teda enam seksuaalselt. Tegelikult oli probleem palju lihtsam – leidsin lõpuks ise, et mul oli tuppe jäänud väike tampoonikile tükk, mis oligi ebamugavustunde põhjustajaks. Selle eemaldamise järel kadus ka valu, kuid kahjuks oli sellel väikesel murel juba suur mõju meie suhtele.
Ma ei julgenud talle isegi tunnistada, et kõik oli seotud tampoonikilega, ja kuigi probleem lahenes füüsiliselt, oli emotsionaalne mõra meie suhtesse juba tekkinud. Tema reaktsioon ja negatiivsus panid mind üldse kahtlema meie ühise tuleviku üle. Kui nii väike asi nagu tampoonikile tükk suutis meid teineteisest mingil määral lahutada, siis mis saaks edasi, kui tuleks tõsisem probleem?
Mina ei olnud kindlasti selles suhtes armunud nii sügavalt, et oleks tahtnud ühel heal päeval koos abieluranda sõuda. Seksuaalne ning vaimne side oli pigem pinnapealne. Rohkem nagu et tahaks lihtsalt üksteise eest hoolitseda ja teineteisega koos aega nautida, aga see ei olnud minu jaoks. Tagantjärele vaadates oli kindlasti ääretult tore aeg ning õppisin seda, et kui mees soovib naise eest hoolitseda, teeb ta seda kogu oma tähelepanuga. Samas kui tekib päris mure, jääb selle lahendamine pigem naise enda kanda. See oli kuidagi õpetlik olukord. Kas siis keelebarjäär või kultuuride erinevus oli see, mis saatuslikuks sai, või ei olnud lihtsalt tegemist minu tõelise inimesega.
Kokku veetsin Maltal umbes aasta. Ühel hetkel tundsin lihtsalt, et nüüd on õige aeg tõmmata sellele elule siin kriips alla ja keskenduda iseenda kasvule ning oma tegemistega tagasi kodu poole suunduda.
Sai puhatud, sai nauditud. Enda jaoks avastasin, et tahaksin ikkagi enda kõrvale eestlast, kellele julgen oma piinlikke muresid jagada ilma liigse emotsionaalsuseta. Kellega jagada, kellega pere luua. Seniks teha oma asju ja vaadata, kuhu elutee viib. Vahel tuleb käia ja kogeda, et aru saada, mida päriselt elult soovid.
