Copy

Kujuta ette elu, kus palmid õõtsuvad su pea kohal, soolane tuul toob endaga kaasa Vahemere aroome ning iga päev algab ja lõpeb seiklusega. Nii algas minu aasta Maltal – väiksel, kuid kireval saarel, kus sõbrannadega avastasime elu ilu keset lõputuid päikeseloojanguid, peoöid ning ootamatuid armuseiklusi. Kuid elu Vahemere ääres ei olnud ainult päike ja muretus – vahel tuli silmitsi seista ka keeruliste ja isiklike olukordadega, mis tõid kaasa küsimusi suhete ja enesetunnetuse kohta. See on lugu ühest aastast, mis muutis mind rohkem, kui oleksin osanud arvata.

Veetsin aasta Maltal koos oma kahe sõbrannaga. Otsus sündis lihtsalt sellest, et soovisime minna elu nautima palmi alla. Ega meil mingit otsest plaani ei olnud, kuid üsna pea leidsime endale töö ja korteri ning tundus, et jääme siia kauemaks kui nädalake. 

Malta on küll väike koht, kuid ilusatel Eesti naistel pole palju vaja ripsmeid lehvitada, kui juba uued tutvused tulevad. Eriti populaarne on Paceville linnaosa, mis meenutab Tallinna vanalinna oma baaride ja ööelu poolest. Seal toimub kõik pigem väljas – nagu soojamaades kombeks. Me ise oleme rohkem elunautlejad kui -põletajad. Kui olime juba natuke aega veetnud poole miljoni elanikuga soojas saareriigis, siis hakkasime järjest rohkem taipama, milliseid urkaid vältida, kus on ilusad privaatsed rannad ja kuhu matkama minna.