/nginx/o/2024/09/06/16339859t1h3974.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/06/03/14600342t1hd64b.jpg)
Eesti koduaedades kasvab kümnete tuhandete kaupa Nõukogude okupatsiooni ajal istutatud viljapuid. Toona oli see ainus võimalus oma toidulauda vitamiinidega rikastada. Eri sorti õunapuid aeda istutades ei mõeldud, et aastate jooksul kasvavad neist suured puud, ning kui tegemist pole just puuviljadele spetsialiseerunud aiandusettevõtjaga, hakkab saaki kõvasti üle jääma.
Pereliikmed söövad oma isu täis üsna kiiresti ja neid ei meelita rohkem sööma ka tuntud ingliskeelne ütlus «õun päevas hoiab arsti (sinust) eemal». Siis hakkate õunu pakkuma sõpradele, sugulastele ja suurte kilekottide kaupa tööle tassima.
Kui algul võtavad linnastunud ning ilma oma aiata kolleegid saagi tänuga vastu, siis üsna peagi märkate, kuidas huvi õunte vastu kahaneb. Teie kodune õunavaru aga mitte ja selle vähendamiseks tuleb järjest suuremat vaeva näha. Aias valmivad üha uued sordid ning õunapuude alused kattuvad mahalangenud õuntega, mis niitmisele ette jäävad ja ajapikku mädanema lähevad.
/nginx/o/2024/09/06/16339860t1h6c65.jpg)
Kellel selline olukord tuttav tundub, tasub mõelda, mida ette saab võtta. Tagantjärele tarkus on teatavasti täppisteadus, ent siiski pole liigne rõhutada, et kogu asi saab alguse planeerimisest. Kui aed on väike, asub linnas ja sööjaid vähe, ei ole mõistlik istutada igast lemmiksordist üht puud. Tänapäeval on saadaval perepuud, kuhu on poogitud näiteks kolm sorti.
Kui pakutav valik ei rahulda, võib lasta perepuu pookida oma maitse-eelistuste järgi – sellist teenust pakuvad mitmed puukoolid üle Eesti ja osta saab ka erinevate sortide pookeoksi. Praegu, mil õunad valmivad, tasub käia ja maitsta sõprade juures, laatadel ning turgudel erinevaid sorte, et oma lemmikud välja selgitada. Need tasub kirja panna (kuna kevadeks ei ole need enam meeles) ning varakevadel lasta omale pookida puu, mille iga oks eri sorti kannab.
Teine võimalus on soetada väikest saaki andvad ja varase viljakandealgusega sammasõunapuud, kuid nende miinuseks on tavapärasest erinev sordivalik, sest palju müüakse Läti sorte, mille maitse ei pruugi olla tuttav. Samuti annavad väiksemat saaki nõrga- ja kääbuskasvulised õunapuud, sest nad jäävad kasvult maksimaalselt paarimeetriseks ega kanna juba oma füüsiliste parameetrite tõttu nii palju saaki kui suured puud.
Märkimisväärselt lühem on ka nende puude eluiga, kuid kümmekond aastat kasvavad nad kenasti, ja kes teab, milliseid sorte juba järeltulijad eelistavad. Ajad ja vajadused muutuvad ning liiga palju ette muretseda pole mõtet.
Murdunud oksad
Tänavu on aedades ka palju saagi raskuse all murdunud oksi, kuid see ei pea olema paratamatu nähtus, millega tuleb leppida. Oluline on viljapuude regulaarne lõikamine, et puudel tekiks tugev ja tasakaalustatud võra. Sellega tuleks alustada juba puu noores eas kohe istutamisjärgsetel aastatel, hiljem ei pruugi enam nii häid tulemusi saada ja puudele jäävad suured lõikehaavad, kust saab alguse mädanik.
Samuti on oluline viljapuu pookealus. Viljapuude sordid nimelt poogitakse, sest kõik sordid ei ole omajuursena piisavalt talvekindlad. Pookealused aga määravad puu tulevase kasvukõrguse. Aastakümneid oli levinud pookealuseks «Antonovka» ja sellele poogitud puud on kasvanud päris suureks ja tugevaks.
Kuna aga iga kord redelilt õunu korjata on tüütu või vahel lausa võimatu, siis on aiapidajad hakanud eelistama madalamaid või suisa nõrgakasvulisele alusele poogitud puid. Need puud kasvavad vaid 3–4-meetriseks ja kääbuskasvulistele alustele poogitud sordid jäävad lausa paarimeetriseks.
/nginx/o/2024/09/06/16339861t1h527e.jpg)
Väiksema kasvuga puud on aga ka nõrgema juurestikuga ega seisa nii kindlalt püsti. Nii tuleks nõrgakasvulisele alusele poogitud puid toestada ja mõistlik oleks seda teha kogu kasvuaja jooksul, samuti vajavad heal saagiaastal tuge nende oksad.
Tüve küljest lahtirebenenud põhioksad enam puu külge tagasi ei kasva, isegi kui need tugevasti vastu puud kinni siduda. Pealegi tuleb häid saagiaastaid tulevikus jälle ning see raskus rebib oksa taas lahti.
Kui siiski õunu niipalju üle jääb, et neid enam keegi ei taha, pealegi ilmuvad mahakukkunud ja muljumisjälgedega viljadele üsna kiiresti mädaplekid, tuleb mõelda, kuidas neid utiliseerida annaks.
Õun kompostiks
Loota, et lihtsalt kärutäite viisi kokkukuhjatud õuntest valmib iseenesest suurepärane kompost, ei maksa, sest lisaks biojäätmete olemasolule on tähtis ka nende õige vahekord. Kompostimise rusikareegel ütleb, et märg ja kuiv substants ehk roheline ja pruun kiht tuleb kompostikasti laduda vaheldumisi.
Seega umbes kahe-kolme õuna paksusele kihile tuleb peale laduda sama paks kiht peeneid puuoksi, lehti, põhku, puiduhaket või taimevarsi, vastasel juhul hakkab kogu asi niiskes, õhuvaeses ja happelises keskkonnas käärima. Võimalusel võib õunatükid labidaga väiksemaks hakkida, seda kiiremini nad lagunevad.
Kompostimisel on aga siiski ka paar erandit – sinna hulka ei maksa panna selliseid frukte, millel on puuviljamädaniku tunnused. Puuviljamädanik ilmneb viljadel juba enne nende täisküpsuse saabumist ja selle tagajärjel lähevad viljad juba puu otsas mädanema ja varisevad maha. Viljadel on näha valgete täpikestena kontsentriisi ringe.
/nginx/o/2024/09/06/16339862t1he97b.jpg)
Puu alla ei tohiks selliseid õunu-pirne-ploome mingil juhul jätta, samuti komposti hulka visata, sest nii jääb puuviljamädanikku tekitav seenhaigus aeda alles ja valminud komposti peenardele või viljapuude-marjapõõsaste alla laotades kannate mädanikutekitajad uuesti aeda.
Kel on võimalus, saab viia need aiast ära jäätmejaama, kel aga see võimalus puudub, siis tuleks kaevata vähemalt labidasügavune auk ja mädanikuga puuviljad sinna matta. Siis on kindel, et järgmisel aastal on mädanevaid puuvilju hulga vähem.
Mida teha ülejääva puuviljasaagiga?
/nginx/o/2024/09/06/16339863t1he20b.jpg)
- Jaga sõpradele ja tuttavatele, vii tööle või kooli-lasteaeda.
- Tõsta kastiga värava taha või jaga kotikaupa portsjoniteks.
- Vii kokkuostu.
- Hoidista või küpseta kooki.
- Paku loomaaiale, mõnele pagarikojale või restoranile.
- Plekilised puuviljad saab teha mahlaks, siidriks või veiniks.
- Mädanikuga puuvilju ära pane komposti hulka, vaid vii jäätmejaama biojäätmete hulka või kaeva labidasügavuselt maasse.
- Tervetest puuviljadest võib teha ka komposti, kuid teha seda kihiti kuiva materjaliga ja täiesti eraldi kastis, et juba olemasolev kompost liialt happeliseks ei muutuks.
