Tellijale
NÄDALA REIS ⟩ Märjana nagu vanni unustatud nuustik!
/nginx/o/2024/09/06/16339950t1hdf21.jpg)
/nginx/o/2024/09/06/16340291t1hb2a4.jpg)
Mäletan suurepäraselt oma esimest jalgratast, see oli sinine, tal olid paksud täispuhutavad kummid, millega oli väga hea Kopli liini munakiviteel rattaga sõitma õppida ja siis mööda agulit ringi kihutada. Seitsmeaastaselt, kui mul oli juba ratas Školnik, otsustasin koos naabritüdrukuga sõita kodust Mustamäel Kristiinesse täditütrele külla.
Ema sai sellest seiklusest teada õnneks paarkümmend aastat hiljem, muidu oleks ratas vist konfiskeeritud. Keskkoolis, kui mul oli juba matkaratas Turist, otsustasime ühe klassiõega teisele klassiõele ratastega õpilasmalevasse Obinitsas külla minna. Ühesõnaga, rattasõit ja vabaduse tunne, mille ratas annab, on mu eluaegsed lemmikud.