Maagiline ja müstiline Kaali järv on koht, mille külastamine on Saaremaale minnes igale inimesele kohustuslik. Praeguseks teame, et tegemist on metoriidikraatriga, kuid see teadmine ei ole alati meiega olnud – alles 1937. aastal tuvastati, mis tegelikult juhtus ja Kaalist sai siis Euroopa esimene tõestatud meteoriidikraater. Nime on Kaali järv saanud tõenäoliselt aga von Gahlenite perekonna järgi (või vastupidi), kellele kuulus pikka aega järve läheduses asunud rüütlimõis. Selle perekonna ajaloos on aga üks verine ja traagiline lugu.
Kaali mõis rajati Püha kihelkonda Kaali järve kaguküljele 16. sajandi keskpaigas ja see kuulus von Gahlenite suguvõsale. Meie liigume oma looga aga paar sajandit edasi ja jõuame 18. sajandisse. 1710. aastal oli mõis saanud Vene valitsuse alla. Mõisa omanik Friedrich von Gahlen ise, ta abikaasa, kolm poega ja kolm tütart langesid 1710. aasta katku ohvriks. Ainult kõige vanem poeg Otto von Gahlen jäi elama ja nii määratigi mõis talle.
Aga oli Põhjasõja aeg ning Otto sattus Rootsi ohvitserina 1709. aastal Poltava all vangi ning saadeti Siberisse, kuhu ta jäi rohkem kui tosinaks aastaks. Kui Vene ja Rootsi vahel 10. septembril 1721 Nystadi ehk Uusikaupunki rahu sõlmiti, algas ka vangide vabadusse laskmine nii ühelt kui teiselt poolt. Nii õnnestus lõpuks, 1722. aasta suvel koju pere juurde Kaali mõisa jõuda ka selle peremehel Otto von Gahlenil. Siberist pääsemise puhul annetas ta Püha kirikule punasest kalevist altarikatte.