Maria Rannaväli (21) pole ainult sisulooja, vaid ka paljude noorte eeskuju ja seda põhjusega. Maria koduuksest sisse astudes on näha noore sisulooja organiseeritust ja korra hoidmist. Siiski on teekond ideaalse koduni olnud tema jaoks käänuline. «Aknalaua pealt tolmu tõmmates mõtlesin, et üks päev, kui ma oma ideaalse kodu leian, vaatan ma nendele aegadele tagasi ja naeran,» meenutab Rannaväli oma eelmist kodu ja räägib, kuidas pöörata negatiivne tagasi positiivseks, sealhulgas jagades nippe raha säästmisest ja tervislikult elamisest.
Maria, mida tähendab Sinu jaoks kodu?
«Kodu tähendab minu jaoks ruumi, kus ma saan ennast täiesti vabaks lasta. Minu oma keskkonda, mis on minu käe järgi sätitud ja ka seda, kus ma saan oma akusid laadida, olla täiesti üksinda ilma segajateta ning kus ma tunnen end hästi,» vastab Rannaväli.
Täpselt sellise kirjeldusega saab võtta nii Mariat kui ka tema kodu kokku – organiseeritud, hoolitsetud, kus kõik asjad on omal kohal. Ilmselt on see omadus põhjuseks, miks on ta eeskuju paljudele. Kas see on alati nii olnud? «Ma kasvasin üles kodus, mis oli mu ema poolt hoitud nii korras nagu muuseum,» kommenteerib ta ja lisab, et kõik sugulased, kes tema lapsepõlvekodus külas käinud on, pidasid naljaga Rannaväljade kodu muuseumiks. Tegelikult seisneb Rannavälja arvates võti selles, et visuaalselt poleks ruumis liiga palju asju, mis liigselt tähelepanu tõmbaks. Sellist viisi rakendab ta ka uues üürikodus, kuhu ta on hiljuti kolinud.
/nginx/o/2024/09/19/16366668t1ha956.jpg)
Samm iseseisvaks eluks
Enne praegust üürikodu elas ta üheksa kuud oma esimeses üürikorteris, millega tal aga nii positiivseid mälestusi ei ole. «See oli nagu poissmehe korter ja mõeldud lihtsalt selleks, et pärast tööpäeva minna puki peale oma õhtusööki sööma, vaadata telekat ja minna magama,» kommenteerib sisulooja ja lisab, et tal ei tekkinud kordagi seal tunnet, et ta tahaks seda kodu kellelegi näidata, isegi mitte perele. Kusjuures oma perekonda ta soolaleivapeole sinna kordagi ei kutsunudki.
«Ma ärkasin hommikuti üles ja ma ei tahtnud ühte päevagi enam seal korteris olla,» võtab ta seda kogemust kokku kui prooviperioodi iseseisva elu alguseks. Kuna Maria lapsepõlvekodu asub linnast väljas, ei osanud ta linna kolides arvestada teatud asjaoludega: parkimiskoht ning lärmakus ja õhusaaste, mis häirisid teda eelkõige aknaid lahti hoides.
«Minu meelest on see nagu paralleel uue partneriga – kui sa ei julge teda oma perele tutvustada, siis see ütleb midagi selle suhte kohta. Täpselt samamoodi tundsin ma oma eelmise koduga.»
Vastupidi eelmisele kodule aga oli ta uues kodus valmis tegema soolaleivapeo juba pärast paari nädalat sisseelamist. Varem ei ole neiu olnud suur söögitegija, kuid seekord oli ta teinud külaliste puhul suuri ettevalmistusi.
Teekond uue pesa leidmiseni polnud kerge
Noor sisulooja ei nõustu väitega, et kodust teeb kodu inimesed ja see, mis sa seal teed. Uue pesa peale hakkas ta mõtlema just selle tõttu, et vanas kohas ei tundnud ta enam end hästi ning teadlikult tegutsema hakkas alles möödunud kevadel, kui oli lõpetamas ülikooli lõputööd. Uue üürikodu leidmiseks oli aega kolm kuud, kuid praegune pesa jäi silma üsna kohe. Siiski, kuna see ületas tema finantsilisi võimalusi, otsustas ta veel ringi vaadata, ehk leiab mõne odavama valiku. Kuigi samal ajal tiksus peas mõte «kui kolme kuu pärast pole korterit, tuleb minna isa juurde tagasi». Lõpuks, pärast kolme kuud vaatamist, sattus Maria uuesti sama korteri peale, mis püstitas tema peas küsimusi, millele on ta nõus raha kulutama ja mis on väärt investeering. Otsus ei tulnud kergesti, kuid seda kergendas mõte, et kui ei oleks takistusi, oleks ta korterisse nõus kasvõi kohe sisse kolima.
Rannaväli oli valmis selleks, et üleminekuperiood tuleb tema jaoks raske – mitte korteri, vaid tema magamisharjumuste ja kohanemise pärast. Endalegi üllatuseks võttis kõik hoopis positiivse pöörde. «Energia on hea ja mitte miski ei hirmuta mind siin korteris,» kirjeldab ta. Eks nagu paljudelgi, on ka Marial kodus pisike öölambike, mis muudab tema õhtuid hubasemaks. Võibolla ka pisut selle tõttu, et pimedas toas ei ole kõige mugavam üksinda aega veeta. «Mul juba väiksest saadik pidi oma toas pisike lambike olema, sest kuidas sa muidu kottpimedas oma voodisse poed,» ütleb ta muiates.
/nginx/o/2024/09/19/16366767t1h9369.jpg)
Kui palju veedab Maria aega kodus?
Maria jaoks on mõnus kodukeskkond vajalik selle tõttu, et ta veedab seal üsna palju aega. Mitte logelemiseks, vaid kodukontoris töötamiseks. Maria on ehtne näide sellest, kuidas muuta kodukontor enda jaoks mugavaks, nii et samal ajal olla ka prdouktiivne. Siiski, üks asi, mida tahab ta rõhutada, on see, et voodi pole koht, kus teha enda tööasju. «Mul on väga range režiim unega. Kui ma olen korraks voodis mingeid tööasju teinud, siis mu aju ei ole enam programmeeritud, et seal magada,» kommenteerib ta.
/nginx/o/2024/09/19/16367274t1h7ace.jpg)
Siiski ka kodukontorit tehes vahetad iga mõne aja tagant enda asendit ja nii rändab ka Maria kodus töötamise ajal toas palju ringi. Õnneks on ta selleks endale soetanud suure pinnaga pesa, mis tal seda teha võimaldab. Kuid oma põhimõtetele jääb ta kindlaks ja väidab, et töö tegemise jaoks olgu kindel tööruum ja puhkamiseks puhkamise ruum. Kuna uude korterisse on ta alles hiljuti sisse kolinud, on tema suureks unistuseks lähitulevikus soetada endale koju laud, mida saab seadistada vastavalt tujule kas istumiseks või seismiseks.
Olgugi et Maria veedab palju aega kodus, keskendub ta ka palju liikumisele ja tervislikule toitumisele. Viimase kohta tunnistab Maria, et on arengusamme teinud alles hiljuti, muidu eelistas ta söögi tegemise asemel pigem tellida. «Mul on kolm aastat noorem õde ja kujuta ette, kui piinlik see oli, et see aeg, kui mina õppisin praemuna tegema, tegi tema juba roogasid,» meenutab ta naljaga. Toidu tegemise inspiratsioon tuli noorel sisuloojal Tervise Arengu Instituudi koostööga seonduvalt ning otsustas muuta enda elu ka enda tervise heaks. Maria paneb südamele, et väärt investeeringud, mis panevad sind ja su tervist hästi tundma, nagu kokkamine, trennis käimine ja koristamine, ei peaks olema see, mis sind raskesti motiveerib. Täna teeb ka Maria koostööd MyFitnessiga ja peab trenni tegemist veel olulisemaks kui kunagi varem oma elus. «Elasin aastaid teismelisena niimoodi, et ma ei liikunud absoluutselt, toitusin ebatervislikult ja siis imestasin, miks mul polnud hea enesetunne,» räägib ta avameelselt ning nendib, et just viimane aasta on olnud see, mis on avanud tema kolmanda silma tervislikuma elustiili suunas.
Mis teeb Maria kodusisustuse nii eriliseks?
Kui vaadata Maria kodus ringi ja keskenduda selle üldpildile, tundub olevat kõik minimalistlik, kuid kui hakata keskenduma detailidele, on märgata nii mõndagi huvitavat. Räägime näiteks lähemalt toidunõudest. Võiks ju arvata, et noor inimene eelistab kaasaegsust, kuid see ei kehti Maria toidunõude puhul. Maria räägib, et tema jaoks on toidunõud need, mis ei peaks olema tavalised, kusjuures paljud neist on tema vanaema omad. Lisaks sellele rõhutab ta nende tähenduslikkust. «Näiteks iga kord siin laua taga süües ja seda vaasi vaadates meenub mulle mu terve lapsepõlv,» meenutab ta armsalt ja lisab, et suure osa oma lapsepõlvest veetis ta vanaema ja vanaisaga ning soovib neid häid mälestusi endaga kaasa võtta.
/nginx/o/2024/09/19/16367094t1h0edb.jpg)
Ta rõhutab, et miks osta endale uus asi, kui on võimalik vana vingelt ära kasutada. Loomulikult ei heida Maria uute asjade ostmisele midagi ette, sest ka tema kombineerib oma kodusistust nii, et taaskasutus ja uue soetamine oleks tasakaalus.
Võttes taas teemaks, mis teeb Maria jaoks kodust kodu, on just nimelt detailid, mis oleksid nii personaalsed ja unikaalsed kui võimalik. Näiteks kaunistavad Maria kapipealseid maalid, mis ei ole sündinud ühegi maailmakuulsa kunstniku käe all, vaid on joonistatud tema enda ja tema lähedase poolt.
/nginx/o/2024/09/19/16367122t1h1a98.jpg)
Kas Maria on tegelikult ka nii organiseeritud, nagu tundub?
Vastus on jah. Maria alustab oma päeva päevikusse kirjutamisega ning selekteerib välja, mis järjekorras ja mida tuleks teha. Isegi kodu korrastamiseks kasutab ta KonMari meetodit. Maria lühikirjelduse järgi on see Jaapanist pärist Marie Condo poolt välja töötatud korrastamissüsteem, kus kategooriate kaupa käiakse läbi kõik oma elamine, jättes alles ainult need asjad, mis sulle päriselt rõõmu toovad. Ta soovitab kõik kingakarbid ja kastid, mida hilisemaks otstarbeks on võimalik ära kasutada, alles jätta. «Sa võid küll mõelda, et nende hoiustamine on tüütu, aga tarbimise perspektiivist ei ole mõtet kõike uut kogu aeg juurde osta, et nii-öelda oma jalajälge suurendada,» kommenteerib ta, rõhutades taaskasutuse olulisust.
Korralagedust ei esine isegi Maria riidekapis. Ka seal on kõik organiseeritud, lausa värvi järgi. Maria seljas on viimasel ajal tihti näha maatoonis värve. Seda selle tõttu, et üsna hiljuti külastas Rannaväli värvianalüüsi, kus selgus, et tema selga sobivad just sellistes toonides riided. Ka riiete puhul rakendab Maria minimalistlikku mõtteviisi.
«Ma ei osta lihtsalt mingit asja. Ma veendun, et see on kõige parem asi, mida ma ka kümme aastat hiljem kannan.»
/nginx/o/2024/09/19/16367137t1h98f8.jpg)
Rohelist mõtteviisi pole aga Rannaväli kogu aeg viljelenud. Selle peale hakkas ta süvitsi mõtlema siis, kui ta oma iseseisva eluga alustas. Maria sõnul mõtleb ta asjade ostul alati ette, ka seda, kas tal läheks seda näiteks edaspidi vaja või kas ta võtaks selle näiteks oma järgmisse koju kaasa. Alati enne igat ostu mõtleb ta süvitsi läbi, et ehk on tal midagi sarnast juba olemas ning on võimalik, et ta seda uut üldse ei vajagi. «Ma olen läbi teinud kaks kolimist ja juba need olid minu jaoks liig mis liig! Ma otsustasin, et ma ei taha mitte üks protsent rohkem oma asjade hunnikut suurendada,» räägib Maria.
Üksi elamise võlud
Sotsiaalmeedias on Maria pidevalt rõhutanud oma samuti sisuloojast õe Laura tegemisi ning kirjeldab käesolevas intervjuus ka häid suhteid noorema vennaga. Ta on harjunud, et kodus toimub alati mingi liikumine ja tegevus. Maria kirjeldab, kui veider oli algul üksinda elama asuda, kui järsku keegi enam köögis või teises toas ei askeldanud, justkui oleks midagi puudu. Tänasel päeval hindab Maria üksinda olemist ja privaatsust väga. Hoolimata sellest, et ta saab õega väga hästi läbi, ei vahetaks ta üksinda elamist mitte millegi vastu.
Perekond on Maria jaoks püha
Maria on suur pereinimene. Ta võtab teadlikult aja, et veeta perega palju aega koos. Näiteks kirjeldab ta, et tekitab alati endale selleks aja, et oma vanaisa tihemini külastada. Suhete kohta õega toob Maria välja, et neil on palju sarnaseid huvisid, mille tõttu peab ta õde Laurat üheks oma lähedasemaks inimeseks. Häda korral ei jää ta kunagi üksi, sest tema ümber on armas ja toetav perekond. On näha, et perekond on Mariale suureks eeskujuks, sest need positiivsed omadused on ka temasse edasi kandunud.
Kuigi Maria sotsiaalmeedia keerleb küllaltki palju elustiili ja inimsuhete ümber, ei soovi ta oma praegust suhtestaatust kommenteerida.
Noorena on raske raha koguda ja selle tõttu ka üksinda elama asuda. Millised on Maria nipid kolimiseks ja raha säästmiseks?
«Mida vähem asju sul on, seda lihtsam,» kordab Rannaväli, rõhutades, et tegelikult ei ole tihtipeale vaja inimestel pooli asju, mis neil on. Rääkida rahaasjasest on juba pisut keerulisem. Selge on see, et alati on kergem, kui noorel inimesel oleks toetajaid, näiteks vanemad. «Ka mina lubasin endale peale esimest kolimist, et palkan kolimisfirma, aga ikka vedasin ise kõik need kastid siia,» meenutab Maria kolimisprotsessi.
Paljudele noortele sisendatakse, et kui soetada endale esimene kodu, tasuks osta, mitte üürida. Noor sisulooja ja kaks korda kolinud Rannaväli rõhutab, et ka üürimine on alati teretulnud, sest tänapäeval on täiesti normaalne, kui 20ndate alguses ei ole veel piisavalt raha esimese kodu ostuks. «Isegi kui mul oleks praegu raha, mille eest kodu osta, ma ju ei teaks täpselt, kuhu ja millega arvestada,» jagab Rannaväli oma arvamust, vihjates, et noor inimene on arenev, teekonna käigus võivad mõningad eelistused muutuda.
Teisena rõhutab noor sisulooja enda käikude etteplaneerimist. Lihtne näide selleks on toidupoes käimine ja söögi tegemine. «Kui ma alles kolisin, siis ma läksin näiteks päevasel ajal poodi ja ostsin emotsiooni pealt mingisuguseid asju,» meenutab Rannaväli. Paljud toidud on raharöövlid, eriti kui neid mõttetult palju osta ja vähe tarbida. Maria vaatab neile aegadele tagasi ja meenutab sellist käitumist kui toidu raiskamist.
Aktsepteeri enda praegust olukorda
Täpselt selle mõttega soovib Maria võtta kokku enda kolimiskogemused. Paljude noorte jaoks kõlab isegi üürikorter luksusena. Näiteks tihtipeale alustatakse oma ülikooliteed ühiselamutes. «Kui sa oledki praegu sellises olukorras, et elad ühikas, mis ei ole ilmselgelt ideaalne situatsioon, siis lihtsalt nii ongi,» kommenteerib ta ja annab soovitusi, et ka ühte väikest ruumi annab enda käe järgi meeldivamaks kujundada.
Nii võrdleb ta oma eelmises korteris elamist. «Tundsin juba pärast kuut aega seal elamist, et ma võiks nii palju paremas kohas elada, aga lõpuks ongi kõige olulisem enda olukorra aktsepteerimine,» räägib ta, lisades, et selle asemel, et vinguda ja käed rüpes istuma jääda, keskendu sellele, kuidas praegust olukorda paremaks muuta. Maria räägib, et kui see ei ole sinu praegune elustandard, kus sa tahad olla, siis kergemaks teevad olukorra huumor ja inimesed su ümber.
«Vahepeal on vajalik lihtsalt kellegagi oma muret jagada.»
Need on ühed lihtsamad asjad, mis Maria arvates unustatakse tihtipeale ära. Maria meenutab oma kolimisi heaga, sest seda teekonda alustas ta koos oma parima sõbrannaga, kellest oli tema jaoks palju abi, sest samal ajal oli kõrval keegi, kellega jagada sarnaseid muresid ja rõõme. Lõppude lõpuks kommenteerib Maria, et hea elu elamise saladus peitub enda mõttemaailmaga töö tegemises.