Copy

Kas teadsite, et Tallinnas on mälestusmärk Solidaarsusele? Ei, mitte sõnale kui sellisele. Ikka sellele Poola ametiühingule, mis omal ajal anastavat Nõukogude Liitu pitsitas ja vuntsivahvuse eestvedaja Lech Walesa juhtimisel Poolast ära ajas. Solidaarsusest okupatsiooni vastu võitlemise kogemusega see mälestumärk vast püsti pandigi! Maksis muidugi Poola, et olla solidaarne!

Minus on selle mälestuskivi asukoht alati korraga nii imetlust kui ka tuska tekitanud – nagu see kõrge kaarega pursanud ufonaudi kuju Helsingi sadama vana terminali ukse vastas. Ühelt poolt on tegu kunstitaiesega avalikus ruumis. Jaani kiriku kõrval on igati auväärne solidaarsust meenutada, eriti veel vabadusesamba väärikas vaateväljas. Oli see ufonautki ju omamoodi tervitus saabuvatele «võõrastele».

Tuska tekitab selle solidaarsuse monumendiga aga see, et tihti märkan ja mõtlen selle monumendi peale sellepärast, et näen kedagi end monumendi läheduses kergendamas. Olgu see siis mõni õllene õnnerüütel, kes enne vaprat teekonna jätkamist otsustanud miniviineri pealt keeduvee välja valada või suursuguste «jooksen oma probleemide ja teiste eest» maratonürituste tarbeks üles seatud toi-toi urinatooriumite kasutaja, kes solidaarsusest iseenda kehaga enne või pärast jooksu jahutusvedelikku välja laseb. Jällegi nagu see ufonaut, kes mornil ilmel sadamaterminali ees teekatet kastab.

Kommentaarid
Copy