Kus armastavad puhata maailma rikkad ja ilusad? Õige vastus on: Milanos. Luksus on ka see, et aasta läbi saab Tallinnast Milano ligidal asuvasse Bergamo lennujaama otselennuga alla 3 tunniga. Hinnad on üsna taskukohased. Bergamo ja Milano vahet sõidavad väga tihedalt ka bussid.
Milano külastamiseks on põhjuseid palju. Tähtsamaid vähemalt neli: näha Leonardo da Vinci «Püha õhtusöömaaega», astuda toomkirikusse ja seda ümbritsevale väljakule, jalutada Castello Sforzesco juurde ning muidugi La Scala.
Kõigepealt pisut olmelogistikast. Siin linnas on otstarbekaim viis liigelda metrooga, see on mugav ja odav. Ühe otsa pilet 1,50 eurot. Kahe päeva pilet küll paraku juba 8,25, aga selle eest võib sõita ka kõigis liiklusvahendites.
/nginx/o/2024/10/13/16416036t1hfa4b.jpg)
Metroopeatus Duomo ongi Toomkiriku väljakul. Kirik ise on üks suuremaid gooti katedraale kogu maailmas. Duomo on 157 meetrit pikk ja 92 meetrit lai. See marmorist ehitis mahutab kuni 40 000 inimest. Alustati selle hiiglase ehitamist juba 14. sajandil. Lõpliku lihvi sai see alles Napoleon esimese juhiste järgi. Kaua tehtud kaunikene, muide, sissepääs kirikusse on tasuta. Imelisi vaateid saad nautida ka kiriku tornide juures asuvatelt platvormidelt, siin viibides tunned, et hing on kuidagi taevale lähemal ja trepid viiksid otsekui taevasse.
Toomkiriku platsil olles tasuks kindlasti sisse astuda kuulsasse Galleria Vittorio Emanuele II galeriisse, pärineb see 19. sajandi lõpust. Ehitaja ja arhitekt Giuseppe Mengoni oma lapsukest täies hiilguses ei näinudki. Kõigest mõni päev enne valmimist kukkus ta tellingutelt alla ja lõpetaski nii oma elupäevad. Selleks ajaks oli galeriid ehitatud juba 12 aastat. Siin on kõik kõige ilusam: kallid, aga stiilsed kohvikud, restoranid ja muidugi poed. Ja kõikjal ikka see kaunis valge-must värvigamma, ei mingeid punarohelisi jõulupäkapikke, alati on siin midagi õhus. Milano rõkkab stiilist!
/nginx/o/2024/10/13/16416037t1haf35.jpg)
Galerii teisest otsast välja tulles leiadki end La Scala teatri eest. Avati see 3. augustil 1788. aastal. La Scala on 2000 istekohaga Euroopa suurim ooperiteater. Piletid tuleks internetist ette tellida vähemalt kuu aega, ukse kõrval üleliigsete pääsmete pakkujaid ei ole. Ooperit saab siin nautida isegi 40 euro eest, kahjuks väga kõrgelt ja kaugelt. Paremate istekohtade hinnad on umbes kümme korda kallimad. Muide, kõik etendused peavad La Scalas lõppema enne südaööd. Hoone ise on samuti vaatamist väärt.
/nginx/o/2024/10/13/16416039t1heed6.jpg)
Olgu öeldud, et kuulsa «Püha õhtusöömaaja» nautimiseks Santa Maria delle Grazie kirikus enam järjekorras seista pole vaja. Kõik huvilised peavad eelnevalt broneerima külastusaja ja seda vähemalt kolm-neli päeva ette. 15. sajandist pärit šedöövri maalimiseks kulus Leonardo da Vincil kokku neli aastat. Muuseas, maestro oli vasakukäeline. Maalimõõtmed on ka üpris suurejoonelised, ligikaudu neli korda üheksa meetrit. Siin ongi teatavasti kujutatud hetke, mil Jeesus avaldab jüngritele kurva tõe, et üks neist ta varsti reedab. Leonardo aegumatu teos pole mitte päris fresko, suures osas on see ka õlimaal. Nagu arvata võib, sai seegi panoraam teise suure sõja ajal kannatada. Pärast aastatepikkusi restaureerimistöid võime ainult loota, et mingigi osa sellest on ikka originaal. Aga lootma ju peab.
/nginx/o/2024/10/13/16416041t1h0d57.jpg)
Jalutada tasub ka Castello Sforzesco juurde. Lossi renessanss-stiilis peatorn on nime saanud arhitekt Antonio Filarete järgi. Kastellis asuvad muuseumid ja kunstigaleriid. Kunstimuuseum Pinacoteca del Castello Sforzesco asutati 1950. aastal. Kuulsaim sealne taies on Michelangelo lõpetamata skulptuur «Rondanini Pietà». Veel on lossis antiikkunstimuuseum, mööblimuuseum, muusikainstrumendimuuseum, tarbekunstimuuseum ja arheoloogiamuuseum. Suures siseõues (Piazza delle Armi) on eksponeeritud mitmetest Milano ajaloolistest ehitistest säilinud hoonefragmente. Lisaks sellele on lossis palju väiksemaid õuesid, millest kauneim on Bramante ja Filarete kujundatud sammaskäikudega ääristatud Cortile della Rochetta.
Õhtut tasub veeta ka Navigli kanalite piirkonnas, mille kanalid meelitavad nii kohalikke elanikke kui ka turiste. Need ajaloolised kanalid, millest osa on projekteerinud Leonardo da Vinci, pakuvad linnaelanikele ja külastajatele võimalust nautida jalutuskäike, paadisõite ja romantilisi õhtusööke kohalikes restoranides. Navigli piirkond on tuntud oma elava atmosfääri, kunstigaleriide, antiigipoodide ja turuplatside poolest, kus toimuvad sageli kirbuturud ja kunstiturud. Navigli kanalid pakuvad külastajatele võimalust kogeda Milano teistsugust külge, mis on täis elu ja värve, pakkudes samal ajal meeldivat puhkust kesklinna saginast.
/nginx/o/2024/10/13/16416044t1hfeb7.jpg)
Milano on lumetu linn, kuid ohtralt õnnistatud arhitektuuri ja kultuuriga. Ja muidugi maksab selle kõige nautimine üsna priske summa, kui asja huumoriga võtta, võiks ju öelda: «Ärge Milanosse tulge – aastaga kokku hoitud eurod sulavad siin paari päevaga.» Samas, mida nende hoiustega ikka nii väga teha. Ilusad elamused, jäävad mälestused – need on ju ka midagi väärt, nende sära tuhmub oluliselt aeglasemalt, kui jõulukaunistused kaubamajas.
