Naudin juba kolmandat kuud autoga Jaapanis ringisõitmist. Enne neljarattalise rooli istumist uhasin peaaegu viis kuud mööda Tosa linna jalgrattaga. Kui nüüd hästi järele mõelda, ei olegi ma nii pikalt oma elus ilma autota olnud pärast Eesti juhilubade kättesaamist.
Alguses tundus rattaga ringiasjatamine täitsa äge, ja pealegi väga tervislik. Mis sest, et linna peal teisi täiskasvanuid jalgratastel nappis ja jalgratas põhiliselt vaid koolijuntsude sõiduriist on. Kui aga vihmaperiood kätte jõudis, tekkis teistsugune olukord. Siinne vihmaperiood ei ole leebe, vaid kui ikka sadama hakkab, lajatab korralikult ja pikalt.