HEA ELU TEEJUHT ⟩ Psühholoogi kommentaar Aigrote juhtumile

Lahkuminek on lapsele väga raske katsumus isegi rahumeelse lahkumineku korral, kuid vanemate hullumeelne kemplemine teeb selle veelgi raskemaks. Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Tiina Jõgedapsühholoogiline nõustaja

19. oktoober 2024, 08:00

Kõigepealt on mees ja naine. Ühel ilusal päeval saavad nad emaks ja isaks. Ja ühel koledal päeval räägivad ametnikud neist kalgil toonil ainult kui hooldusõigusega vanemast ja hooldusõiguseta vanemast.

Sõda. Lõppu ei oska keegi ennustada. Mõlemal pool rinnet käib võitlus lapse armastuse nimel – ja võideldakse, nii et tükid taga. Tükkideks on rebitud lapse hing.

Juba kolm nädalat on Eestis kõneainet andnud Kristiina ja Aivari lugu. Kristiina uskus, et notariaalse lepinguga, kus teismelised pojad jäävad isa juurde kasvama ja väike tütar temaga, on lahkuminekule joon alla tõmmatud. Läks aga nii, et eksnaise ja tütre kolimine välismaale ei sobinud eksmehele. Naisele ei sobinud Eestisse tagasitulek. Jne. Tüli tipnes 3. oktoobril, mil ametnikud deporteerisid väikse tüdruku turvakodusse – halvim stsenaarium, mida ilmselt ei soovinud oma tütrele ei šokeeritud ema ega isa.