:format(webp)/nginx/o/2024/10/25/16442237t1h4929.jpg)
/nginx/o/2023/06/02/15365716t1h30cf.jpg)
Kõik suured muutused saavad alguse ühest väikesest hetkest. Liivatera vallandab laviini. Sõrmenips saadab drooni hävitatavale objektile. Lendu lastud noolt ja vihast sõna tagasi ei pööra, ütleb vanasõna. Ka kodutüli võib paisuda kontrollimatuks sõjaks, mille stardipauku enam keegi ei mäleta.
Üks viis ohjeldada mürgist olukorda on võtta kodusõjas viiesekundiline paus. Jah, piisab vaid viiest sekundist, kinnitavad teadlased, rohkem pole vaja – tulemus ei saa parem, kui jõudu koguda 10 või 15 sekundit.
Selle aasta augustis avaldas suhtlemispsühholoogia ajakiri Communications Psychology uuringu (juhtivteadur Annah McCurry), mis vaatleb tülide dünaamikat abikaasade vahel. Teadureid huvitas, kuidas tuline vaidlus tuure kogub ja mil moel on võimalik see maha jahutada.
Tehti 6000 katset. (Vahemärkusena: agressiooni ei ole lihtne n-ö laboritingimustes uurida, sest panna üles eksperiment, kus inimesed reaalselt haavuvad, mis aga samal ajal järgib kõiki teaduseetika reegleid, on väga keeruline.)
Kõikidel paaridel esineb erimeelsusi. Suhtepsühholoog John Gottman on öelnud, et umbkaudu 70 protsenti paarisuhte tülidest on tingitud isiksuste erinevatest arusaamadest – ja see on loomulik. Inimestel on erinevad arusaamad ja oleks ju veider oma tõde mitte kaitsta, kui seda rünnatakse?
Nagu juba Tolstoi kirjutas «Anna Karenina» avalauses: iga õnnetu pere on õnnetu omal moel. Kuigi paariterapeudid oskavad nimetada tüüpilisi tülitsemise põhjuseid (vaidlused ajaveetmise, laste kasvatamise, kodutööde üle, aga ka ettevaatamatud väljendid, ebarealistlikud ootused vms), on problemaatiliste olukordade eskaleerumise mustrid väga erinevad. Palju sõltub isikuomadustest, inimese võimest kogeda ja tunda oma emotsioone ning sellest, kuidas kellelgi lood empaatiaga on.
Eriti oluline on aga see, kuidas konkreetne paar tuleb toime teineteise negatiivsete tunnetega, kuidas nad teise viha kogevad ja seda tõlgendavad. Inimestel on raske uskuda, et tema jaoks ilmselge olukord võib teiste silmade läbi sootuks teistsugune paista.
See, mis algab väikese erimeelsusena, näiliselt tühjalt kohalt tõusnud tülina, võib paisuda täiemõõduliseks kodusõjaks.
Kuidas keegi oma agressiivsust välja näitab, sõltub esiteks tema enda tunnetest, teiseks aga partneri emotsioonidest, mida ta kriisisituatsioonis peegeldab ning mida peegeldatakse vastu.
Paarid kipuvad üksteise agressiivsuse tasemele vastama, lisades igale reaktsioonile väikse lisaportsu tigedust – ja nii kasvavadki väikesed arusaamatused suuremateks konfliktideks, mida on juba raskem siluda.
Teadlased oletasid, et kui tüli käigus pinge peegeldades aina kasvab, siis peaks saama seda ka kahandada.
Kui teeks näiteks tüli eskaleerumises katkestuse, vaikimise pausi?
Sunnitud pausi kehtestamise ideest algas eksperiment: esialgu võistlesid paarid omavahel lauamängudes, kõrvaklapid peas. Võitja pidi kaotaja kõrvaklappidesse laskma «kättemaksuks» ebameeldivat valju müra.
Ühes rühmas saatis võitja mürarünnaku teise klappidesse kohe pärast mängu võitmist, teises grupis pidi aga enne põrgulärmi käivitamist ootama 5–15 sekundit.
Tulemused olid märkimisväärsed. Selgus, et agressiivset käitumist, st kui valjult nad müra edastasid, mõjutas mõlema partneri emotsionaalne seisund. Kui mõlemad olid ärritunud, suurenes vastastikune agressiivsus tervelt 86 protsenti. Kui üks partner keeras kakofoonia volüümi juurde, lisas seda kohe ka teine.
Kui aga paarid olid sunnitud enne nupule vajutamist mõne sekundi ootama, vähenesid agressiivsed reaktsioonid märkimisväärselt. Kusjuures viie sekundi pikkune paus oli sama tõhus kui pikemad pausid.
See näitab, et isegi kõige lühemad pausid võivad anda paaridele piisavalt aega maha rahunemiseks ja mõtlemise korrastamiseks. Mõistusele tulemiseks ei kulu rohkem kui viis sekundit!
Uuringu autor Annah McCurry rõhutab, et viie-sekundi-trikk ei sobi igasuguse agressiivsuse jahutamiseks – näiteks tõsise, süstemaatilise perevägivalla korral pole sellest nipist kasu. «See on mõeldud igapäevaste tülide haldamiseks, et need ei eskaleeruks. See on lihtne ja tõhus abinõu, et vähendada negatiivseid emotsioone tülide ajal. See on odavam kui paariteraapia ja seda saab hõlpsasti integreerida igapäevasesse suhtlemisse,» ütleb teadlane.
Kui hõlpus on ärritatuna viieni lugeda, võib igaüks ise proovida.
